Prantsusmaa ennetähtaegsetel parlamendivalimistel alustati laupäeval hääletusega ülemerepiirkondades, valimistel prognoositakse ajaloos esmakordset parempopulistide võitu.
Prantsuse ülemerepiirkondades anti avalöök ennetähtaegsele valimistele
Ametlik kampaaniaperiood lõppes reede südaööl ning laupäeval kihutustööd teha ei tohi. Valimiste esimene voor on pühapäeval ning teine ja otsustav 7. juulil.
Esimestena läksid valima Kanada ranniku lähedal Newfoundlandi saarest lõunas asuva Saint-Pierre'i ja Miqueloni saarestiku elanikud.
Samuti saavad laupäeval hääle anda Prantsusmaa Kariibi mere saarte ja Prantsuse Guajaana valijad, seejärel lähevad valima Vaikse ookeani ja India ookeani territooriumide kodanikud ning alles pühapäeval emamaa valijad.
Valimisõigus on kokku 49 miljonil inimesel.
Enamik arvamusuuringuid annab parempopulistlikule Rahvuskogule (RN) 577-kohalises rahvusassamblees suurima arvu kohti, kuid nende absoluutne enamus ei ole kindel.
Võit tooks erakonnale esimest korda peaministrikoha ja sellega kaasneks pinev «kooselu» tsentristist presidendi Emmanuel Macroniga.
Ennustatakse suurt valimisaktiivsust ning RNile 35–37 protsenti häältest. Vasakallianss Uus Rahvarinne (NFP) peaks saama 27,5–29 ja Macroni tsentristid vaid 20–21 protsenti.
Macronil on kavas kutsuda valitsus esmaspäevaks kokku, et panna paika edasine tegevuskava enne teist valimisvooru, ütlesid valitsusallikad.
«Prantsusmaad ootab ees poliitilise kaose ja segaduste aasta,» ütles riskikonsultatsioonifirma Eurasia Group Euroopa osakonna juhataja Mujtaba Rahman.
«Viimase aja Prantsuse poliitikas sellise ummikseisu pretsedenti ei ole,» sõnas ta.
Macron lootis pärast tema erakonnale halvasti lõppenud 9. juuni Euroopa Parlamendi valimisi Prantsusmaal ennetähteaegseid valimisi välja kuulutades seada valijad karmi valiku ette, kas anda riik paremäärmuslaste meelevalda.
Kolmenädalane kampaania ei ole valitsevaid trende muutnud, kuid ajaleht Le Monde kutsus reedel prantslasi paremäärmuslaste vastu mobiliseeruma.
«Neile mis tahes võimu andmine ei tähenda muud kui ohtu näha, kuidas kõik rohkem kui kahe ja poole sajandi jooksul ehitatu ja saavutatu järk-järgult olematuks tehakse,» hoiatas leht.