Morales soovib riigistada Boliivia energiasüsteemi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Indiaani päritolu Boliivia vasakpoolne president Evo Morales.
Indiaani päritolu Boliivia vasakpoolne president Evo Morales. Foto: Reuters / Scanpix

Indiaani päritolu Boliivia vasakpoolne president Evo Morales jätkab riigis vasakpoolseid reforme ja soovib riigistada kogu energiasüsteemi.


«[Energiasüsteemi natsionaliseerimine] saab meie võitluse järgmiseks tegevussuunaks,» ütles Morales eile ja avaldas soovi saada rohkem teavet selle kohta, kas riigistamine on otstarbekas või mitte, vahendas AFP.

Varem on Ladina-Ameerika vasakpoolsete valitsuste hulka kuuluv Boliivia teatanud nafta- ja gaasitööstuse, telekommunikatsiooni- ning kaevandusettevõtete riigistamisest.

Uue energiaministri Oscar Coca sõnul sai ta oma eelkäijalt Saul Avaloselt juhised energiasüsteemi natsionaliseerimise kohta. See plaan näeb ette, et enne erastamist Boliivia riikliku elektriettevõtte (ENDE) nime kandnud firma läheb taas riigi kontrolli alla.

90ndate aastate alguses privatiseeritud ENDE erastati Hispaania, Ühendkunigriigi ja Prantsuse ettevõtetele.

Energiasüsteemi erastamine on 49-aastase sotsialistist riigipea järjekordne idee, kuidas Ladina-Ameerika üks vaesemaid riike raskustest välja tuua. Varem on ta läbi surunud põhiseadusreformi, mis võimaldab tal presidendiks kandideerida piiramatu arv kordi ning andnud indiaani põlisrahvustele suuremad õigused.

Just sotsialistlikud reformid ja referendum tõid möödunud aastal kaasa vägivalla puhkemise riigi idapoolsetes provintsides, mille suurtele ressurssidele toetudes võimud muudatusi ellu viivad.

Aimaraa-indiaanlasest riigipea sotsialistlikke võrdsusloosungeid toetavad eelkõige Boliivia vaesed pärismaalased ja talupojad.

Riigi valge vähemus Moralese natsionaliseerimispoliitikat ei toeta. Parempoolne opositsioon süüdistab riigipead aga ühiskonna lõhestamises ja uue põhiseaduse läbisurumises, et sel moel haarata endale rohkem võimu.

Tagasi üles