Prantsusmaa vasakliit ja tsentristid hoidsid ära paremäärmuslaste võidu – mis edasi?

Sotsialistliku partei (PS) juht Olivier Faure reageerimas vasakpoolse koalitsiooni Uus Rahvarinne (NFP) valimisvõidule 7. juulil 2024. aastal. Foto: Julien Mattia / IMAGO / Le Pictorium / Scanpix

Ületades kõiki ootusi sai sotsialistide, roheliste, kommunistide ja vasakäärmusliku Alistamatu Prantsusmaa (LFI) koalitsioonist Uus Rahvarinne (NFP) suurim jõud Prantsuse parlamendis, saades 182 kohta parlamendis. Seega ei saanud ükski partei absoluutseks häälteenamuseks vajalikku 289 kohta ning valitsemiseks on vaja parteidel koos töötada, mis ähvardab aga viia Prantsusmaa poliitilise patiseisuni.

Vasakliidule järgnesid president Emmanuel Macroni tsentristide koalitsioon Ensemble (Koos) 163 kohaga ja alles seejärel Marine le Peni parempopulistlik Rahvuskogu (RN) 143 kohaga. Seega õnnestus tsentristidel ja vasakliidul taktlikaliste valimistest tagasiastumiste ning Prantsuse valijatel taktikalise valimisega ära hoida kardetud paremäärmuslaste valimisvõit. Valitsuse moodustamiseks on vaja aga luua koalitsioone, mis ähvardab olla kõigi jõudude jaoks raske ning võib viia patiseisuni. Võimalik on aga ka mõõdukate koalitsioon kui ka vasakpoolsete- või tsentristide vähemusvalitsus.

Kuigi paljudes teistes riikides on koalitsioonivalitsused tavapärased, siis pole Prantsusmaal aastakümneid kogemust erinevate osapoolte koalitsiooniga. HEC Pariisi ärikooli majandusteadlase ja rahvusvahelise õiguse professori Armin Steinbachi kohaselt on valimiste järel kõige tõenäolisem ummikseis ning et selle lahendamine lähiajal pole tõenäoline, vahendab The Guardian.