/nginx/o/2024/07/10/16213129t1hd3e6.jpg)
Kiievi lastehaiglat esmaspäeval tabanud Vene rakettides kasutatakse lääneriikidest pärit komponente, kirjutas väljaanne Financial Times ekspertidele ja Ukraina ametnikele tuginedes.
Leht: Kiievi haiglaid tabanud Vene rakettides on läänest pärit osi
ÜRO leidis varem, et Venemaa korraldas rünnaku mitmesaja kilogrammi lõhkeainega varustatud tiibraketiga H-101. Venemaa toodab peaaegu kaheksa korda rohkem seda tüüpi rakette kui enne täiemahulise invasioonisõja algust veebruaris 2022. Tootmisel sõltutakse lääneriikidest, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest pärit osadest.
«Lääne tehnoloogia võimaldab neil ehitada nutikamaid rakette, mis võimaldavad nende terrorirünnakutel ületada meie raskustes õhutõrje,» ütles Kiievi majanduskoolis sanktsioonide toimimist uuriv analüütik Olena Biloussova.
Kuigi sanktsioonide tõttu on Venemaa pidanud mõnest kõrgtehnoloogilisest komponendist suu puhtaks pühkima, on Kremli sõjatööstus võtnud kasutusele mikroprotsessoreid ja muid kõrgtehnoloogilisi vahendeid, mis ei ole mõeldud sõjaliseks kasutamiseks.
Tänavu jaanuaris tuli ilmsiks, et H-101 sees on 16 lääneriikides toodetud elektroonikaelementi – kaht komponenti neist toodab Šveitsis asuv ettevõte STMicroelectronics, ülejäänud kuuluvad erinevatele USA kiibitootjatele.
Financial Timesi analüüsist selgus, kuidas Venemaa ettevõtted suutsid mullu hankida raketis H-101 kasutatavaid kõrgtehnoloogilisi elemente vabaturult, importides neid Hiina kaudu. Väljaandega jagas oma andmeid ka Ukraina presidendi kantselei, kelle sõnul sisaldub H-101 raketis rohkem kui 50 erinevat mujal toodetud osa.
«Kõik elektroonikakomponendid ei ole [mõeldud] sõjaliseks kasutamiseks ja isegi kui nende tarnimine Venemaale on keelatud, ostab Venemaa neid Lähis-Ida ja Kagu-Aasia varifirmade kaudu,» ütles Tuftsi ülikooli teadlane Pavel Luzin. «Suurim probleem on mootorid. Need on keerulised masinad.»
Olgugi et Venemaa üritab rünnaku järel väita, nagu polnuks tegemist nende, vaid hoopis Ukraina õhutõrjeraketiga, näitavad avalikult kättesaadavad andmed sündmuskohalt, et tegemist oli just H-101 raketiga.
«Raketi kereosal pole nähtavaid vigastusi. Heitetoru näeb välja täpselt selline, nagu peab. Rakett ei ole loperdanud, vaid on lennanud kontrollitud trajektooril. See näeb välja pigem nagu kindel rünnak sihtmärgi pihta, mitte veider õnnetus,» sõnas Oslo ülikooli kaitseuuringute doktorant Fabian Hoffmann.
Ukraina presidendi kantseleis töötav sanktsioonide ekspert Vladõslav Vlasjuk ütles FT-le, et president Volodõmõr Zelenskõi kavatseb tõstatada lääneriikides toodetud komponentide küsimuse ka Washingtonis NATO tippkohtumisel.
Ukraina riiklik päästeteenistus ütles täna, et esmaspäeval Venemaa korraldatud raketirünnakus Kiievi haiglatele hukkus 33 inimest, nende seas viis last. Viga sai 121 inimest, nende seas kümme last. Rusude alt suudeti päästa 11 inimest.