Vene psühholoogid valetavad, et sõda karastab vaimu ja suurendab suguiha

Mees Venemaa pealinna Moskva tänaval, taustal veteranid invasioonisõja rindelt Ukrainas. Foto: YURI KOCHETKOV / EPA / SCANPIX

Psühholoogid kogu Venemaal on asunud režiimi heaks ärgitama mehi rindele minema, kasutades jaburaid argumente sõjapidamise kasulikkusest inimese vaimule ja füüsisele.

Olgugi et Venemaa kaitseministeerium on öelnud, et iga viies rindelt naasnud sõdur kannatab vaimse tervise probleemide käes, ei takista see jätkuvalt riigis töötavaid psühholooge rääkimast sõjapidamise kasulikkusest tervisele, vahendas The Times sõjavastase – ja seega Venemaal keelatud – Siberi väljaande Ljudi Baikal uurimust.

Suurel osal sõjast naasnutel diagnoositavat posttraumaatilist stressihäiret ei ole Venemaa psühholoogide arvates olemas, selle asemel kasutavad nad väljendit «posttraumaatiline kasv».

«Sõda mitte ainult ei traumeeri inimesi, vaid ka tervendab neid,» ütles psühholoog Vassili Langovoi väljaandele Ljudi Baikal. Ta ütles, et lahingukogemus Ukrainas võib sõdurite seas kaasa tuua positiivseid isiksusemuutusi – selle tulemuseks on otsustusvõime suurenemine, paremad töötulemused ja seksuaalse iha suurenemine naiste vastu.

«Stress võib põhjustada inimese lagunemise või terase moodi karastumise,» rääkis Moskvast pärit psühholoog Tatjana Urivtšikova. «Ja me ei tea kunagi, kumma. Ent mitmed sõdurite naised on mulle rääkinud, et nende abikaasad naasid rindelt kangelaslikuma ja vastutustundlikumana ning hakkasid näitama oma parimaid mehelikke omadusi.»

Sealjuures on teada juhtumeid, kus psühholoogid on viimaste aastatega kardinaalselt muutnud oma arvamust sõja mõju kohta inimeste vaimsele tervisele – arvatavasti on võimud neid survestanud propageerima sõda õigustavaid ja rindele suundumist propageerivaid seisukohti.

Venemaal sündinud, kuid aastaid USAs elav kliiniline psühholoog Fjodor Konkov ütles, et tegemist on pesueht propagandaga. 

«[Vene] psühholoogid peavad nüüd ütlema, et posttraumaatilise stressihäirega sõjaväelasi ei ole palju. Nad ei tohi levitada paanikat, ükskõik kui vastuolus see tegeliku kogemusega ka poleks. Ma poleks üllatunud, kui arstid väidavad, et sõda on venelastele ainult kasulik ja toob kaasa seninägematu isikliku arengu,» märkis ta.

Näiteks rääkis Peterburis töötav Afganistani sõja veteranist psühholoog Mihhail Rešetnikov 2019. aastal avalikult, kuidas sõdurid pärast rindelt naasmist seisavad silmitsi raskustega tsiviileluga kohanemisel. Eelmisel aastal ütles aga Rešetnikov duumasaadikute ees, et jutud posttraumaatilisest stressihäirest on hüsteeria, mille vastu tuleb võidelda. Ta väitis, et ärevushäire all kannatab vaid 32 sõdurit tuhandest – samas ei avaldanud ta kordagi, kust ta andmed võttis.