Viimase nelja aasta jooksul on kodumaale naasnud rohkem Leedu kodanikke, kui lahkunud, kirjutas lõunanaabri rahvusringhääling LRT.
Välisriikides elavad leedukad tulevad koju tagasi. Miks?
Aistis Šlajus kolis Iirimaale viisteist aastat tagasi. Nüüd otsustas ta kogu perega Leetu tagasi tulla. Ta selgitas LRT ajakirjanikele, et sellise valiku põhjus oli eelkõige emotsionaalne ja kantud soovist, et tema lastest kasvaksid leedukad.
«Meie lapsed sündisid Iirimaal. Nähes lapsi sirgumas paguluses saate aru, et süstite neisse rahvusvahelist hoiakut. Kui soovite edasi anda Leedu väärtusi ja hoida sidet perega, peaksite Leetu tagasi pöörduma,» selgitas Šlajus LRT Raadiole. «Meie pere valik oli see, et soovime hoida sidet oma vanematega ja vanemate ning lastelaste vahel.»
Esimene aasta pärast Leetu tagasitulekut oli Šlajuse sõnul aga raske.
Töö ja hariduse roll
«Muidugi mõjutas seda ka veidi koroonapandeemia aeg. Lisaks, viisteist aastat teises keskkonnas ja kultuuriruumis elades inimene ise ka ikkagi muutub. Isegi kui ta seda niimoodi endale ei teadvusta,» lausus Šlajus.
Viimase nelja aasta jooksul on koju tagasi pöördunud üle 80 000 leeduka. Ametliku statistika järgi elab välismaal üle 470 000 leedulase.
Lõunanaabri diasporaad ühendava organisatsiooni Leedu Maailma Kogukond (Lithuanian World Community) eestkõneleja Dalia Henke sõnul on koduigatsus üks peamisi tagasipöördumise põhjuseid. Selle elluviimisel on olulised aga ka kodumaal eesootavad elutingimused, näiteks hea töö ja lastele kooli leidmine.
«Kõige tähtsam on töökoha olemasolu ja see, et lapsed saaksid õppida koolis, kus neid madalama leedu keele oskuse tõttu ei narritaks,» ütles LRT Raadiole Henke. «Praegu saavad välisriikides elavad Leedu lapsed õppida leedu keelt distantsõppe abil. Leedu keelt õpetatakse ka leedukeelsetes koolides, mida üle maailma on ligi 250. Need on kohad, mis võivad julgustada vanemaid või üksikuid lapsi koju naasma.»
Henke sõnul üritavad erinevad Leedu ametiasutused riigist lahkunud leedukaid koju tagasi meelitada ka erinevate projektide ja toetusprogrammide abil.
«Tõenäoliselt peaks meie organisatsioon ja ka teised rohkem mõtlema, kuidas jõuda 90 protsendi välisriikides elava leedukani, kes ei osale valimistel ega vii oma lapsi leedukeelsetesse koolidesse,» sõnas Henke. «Inimesed naasevad sõltumata sellest, kas nad osalesid mingis valitsuse programmis või mitte. Riigiasutustel on aga suur potentsiaal, et muuta kodumaale naasmise tempo veel paremaks.»
Leedu valitsuses vastutab diasporaaga seotud küsimuste eest asevälisminister Egidijus Meilūnas, kes on muuhulgas endine Leedu suursaadik Iirimaal. Asevälisministri sõnul on Leedu valitsuse eesmärgiks suurendada kodumaale naasvate leedulaste arvu.
Pere ja sugulaste tähtsus
«Viimase nelja aasta jooksul on koju tagasi pöördunud üle 80 000 kaasmaalase. Ametliku statistika järgi elab praegu välismaal üle 470 000 leedulase. Meie ambitsioon on näha nendest võimalikult paljusid tagasi koduriigis,» ütles Meilūnas LRTle.
Välisleedukate kogukonnale pakutakse koduriiki naasmisel nõustamisteenust. Selleks on asevälisministri sõnul käivitamisel ka eraldi nõustamiskeskuse loomise projekt Griztu.lt.
«Praegused trendid näitavad, et tagasitulekut mõjutavad kõige enam perekond ja sugulased,» selgitas Meilūnas, lisades, et möödunud aasta lõpus läbi viidud mahuka küsitluse andmetel 68 protsenti Leedust lahkunutest tuleb koju tagasi oma pere ja sugulaste tõttu.
«Ligi kolmandik välisriikides elavatest leedukatest kinnitasid, et nad ei tunne ennast mitte kuskil nii hästi kui Leedus. Viiendik küsitluses osalenutest tahab töötada Leedu heaks ja teine viiendik näeb, et Leedu areneb positiivses suunas,» rääkis Meilūnas.
Leedu diasporaa
1990ndatest alates on Leedust lahkunud ligi 21 protsenti inimestest. Suurimad Leedu n-ö uusemigrantide kogukonnad elavad Ühendkuningriigis, Saksamaal, Norras ja Iirimaal.
Enne Teist maailmasõda väljarännanud leedukatega koos hinnatakse Leedu diasporaa suuruseks kokku ligi 1,3 miljonit inimest. Suured Leedu väliskogukonnad on ka USAs, Kanadas, Austraalias ja Brasiilias.