AJUDE VÄLJAVOOL ⟩ Putini režiimi alt põgenes rekordiliselt palju venelasi

Vene opositsioon hääletas Berliinis asuvas Venemaa saatkonnas Putini vastu 17. märtsil 2024. a. Foto: Annegret Hilse / Reuters / Scanpix

Ukraina agressioonisõja algusest on Venemaalt põgenenud vähemalt 650 000 venelast. 

See on suurim inimeste väljavool Venemaalt pärast Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud aastaid, vahendas The Times.

Riigist lahkusid kõigepealt need venelased, kes nägid, kuidas võimu kehtestatud tsensuur viib nad vangikongidesse. Mindi tervete peredega. Lisaks põgenesid mehed, keda ähvardas pärast n-ö osalise üldmobilisatsiooni väljakuulutamist Ukrainasse kahurilihaks saatmine.

Lähiriigid ja USA

Kõige rohkem elab välisriikidesse putkanud venelasi Armeenias, Gruusias, Kasahstanis ja Iisraelis. Need sihtriigid annavad peavarju pooltele Vene pagulastest, vahendas The Times sõltumatu Vene infoallika The Bell uuringut.

Väga suur hulk Vene kodakondsusega põgenikke jõudis aga ka USAsse (48 000), Saksamaale (36 000) ja Serbiasse (30 000). Ühendkuningriik võttis vastu ligi 15 500 venelast. Enam kui 11 000 venelast elavad pärast Ukraina agressioonisõja puhkemist Argentinas ja umbes 28 000 kolis Türki.

Argentina kasuks räägib see, et seal saavad kõik Vene kodanikest vastsündinud automaatselt ka Argentina kodakondsuse. Türgi populaarsus Vene diasporaa silmis on aga The Timesi andmetel langemas, sest Türgis on neil probleemid elu- ja töökohtade leidmisega.

Lahkusid ajud

Briti meedia andmetel on tegemist suure ajude väljavooluga, sest ligi 80 protsenti põgenikest on kõrgharidusega ja üle 85 protsendi nendest on nooremad kui 45-aastased. Vaatamata headele eeldustele võõras riigis toimetulekuks on venelased jäänud rahalistesse raskustesse ja mõned neist on olnud sunnitud koju naasma.

Vladimir Putin ise nimetas esialgu inimeste lahkumist ühiskonnale vajalikuks puhastumiseks, ent nüüd on hakanud välisriikidesse läinud kodanikke tagasi kutsuma. Kremli retoorika sihib seda, et venelased ei suuda kohaneda läänes valitseva elustiiliga, muu hulgas sooneutraalsusega, viitas The Times.

Moskva ei ole sõja tõttu riigist lahkunud venelaste kohta statistikat avaldanud. Arvatakse aga, et kõigi läände liikunud inimeste andmed on eraldi andmebaasis ning põgenenute hulgas levib hirm, et isegi lühikeseks hetkeks koju naastes ähvardab neid kättemaks.

«Närvesööv on iga kord, kui tagasi lähen. Enne piirile jõudmist kustutan oma telefonist kõik, mis võiks olla vahistamise aluseks,» ütles Gruusias elav Pavel The Timesile.

Briti mõttekodalased on kutsunud oma valitsust andma eksiilis elavatele Kremli režiimi kriitikutele eriilmelised pikaajalised elamisload, nn demokraatlikud passid, mis võimaldaks neil läänes reisida ja valmistuda Putini-järgsele Venemaale naasmiseks.

Suurbritannias on jätkuvalt neid, kes leiavad, et venelased ei peaks üksi tegelema putinistliku süsteemiga võitlemisega, võttis The Times teema kokku.