:format(webp)/nginx/o/2024/07/18/16228580t1h36cf.jpg)
Läti regionaalhaiglad on rahapuuduse tõttu sunnitud teenuseid kärpima.
Lõunanaabri regionaalhaiglate juhid muretsevad kiiresti kokkukuivavate rahaliste vahendite pärast, sest suur osa neile riigi raviteenuste eelarverealt eraldatud summadest on juba kulutatud, vahendas Läti rahvusringhääling LRT.
Ees võib oodata olukord, kus selle aasta teises pooles ja järgmise aasta alguses ei suudeta haigetele piisavas ulatuses raviteenuseid pakkuda.
Näiteks Liepaja regionaalhaigla on riigi poolt ettemääratud patsientide raviteenuste n-ö kvoodi juba ammendanud, viitas LRT. 2024. aasta esimeses pooles kulutati Liepaja haiglas patsientide ravile üle miljoni euro.
«Hakkame teenuseid vähendama, mis mõjutab suurelt ravi kättesaadavust järgmise poole aasta jooksul. Jah, paljud patsiendid tunnevad seda mõju,» ütles Liepaja regionaalhaigla juhatuse liige Andris Vistiņš.
«Varasemad lepingud võimaldasid nõudluse kasvu tingimustes regionaalhaiglatel lisaraha juurde taotleda, ent sel aastal on valitsuse sõnum olnud väga kategooriline – lisarahastust ei tule,» selgitas Vistiņš Läti rahvusringhäälingule.
Haiglad on juba võlgu kiirabiteenuse eest.
Kogu riigi ulatuses on haiglad oma eelarve võimalusi ületatud 20 protsendi ringis. Sarnane olukord valitseb ka ambulatoorses ravis, kus raviteenuste mahud on ammu ületatud, sest põhinevad valedel arvutustel. Aasta lõpuks võivad haiglate eelarveaugud ulatuda kokku ligi 24 miljoni euroni, kirjeldas LRT.
«Kui kuu aja jooksul on plaanis kirjas, et tohime ravida kümmet patsienti ja kui me sellest üle läheme, saame palka vaid kümne eest. See, et me rohkem ravime, ei huvita praegu kedagi,» ütles Läti Haiglate Liidu esimees Jevgēņijs Kalējs.
Läti patsiendid peavad LRT andmetel seega valmistuma selleks, et aasta lõpus on ravi kättesaadavus halvem kui normaalses olukorras. Paljud sellel aastal ravivõimalusi oodanud patsiendid peavad kannatama järgmise aastani.
Esimesena tõstis häiret Daugavpilsi haigla, millel on nelja miljoni euro eest juba eelarvelisi puudujääke.
«Me ei saa erakorraliste patsientide voolu piirata, vaatamata eelarve mahtude ületamisele,» ütles Daugavpilsi regionaalhaigla juhatuse liige Edgars Labsvīrs, lisades, et paremini püütakse planeerida uuringuid ja ajatatavaid operatsioone.
Läti tervishoiuamet juhtis aga tähelepanu sellele, et haiglad peaksid riigi kehtestatud ravi n-ö kvootidest kinni pidama. Täiendavat rahastamist praegu valitsuselt ette nähtud ei ole, võttis LRT teema kokku.