TRADITSIOONID OHUS Lehkava hapusilgu puudus ähvardab panna pitseri rootslaste suvepidustustele

Copy
Kokk Malin Söderström ja tema sõbrad on kogunenud 2020. aasta septembri hakul Stockholmi lähistel Skarsas asuva restorani terrassile hapusilku sööma.
Kokk Malin Söderström ja tema sõbrad on kogunenud 2020. aasta septembri hakul Stockholmi lähistel Skarsas asuva restorani terrassile hapusilku sööma. Foto: TOM LITTLE / AFP / Scanpix

Sel aastal algab hapusilguhooaeg Rootsis umbes kuu aja pärast, kuid haisva delikatessi valmistajad muretsevad juba, kas toodangust ikka piisab.

Sundsvallis hapusilku ehk surströmming’ut tootev Jan Söderström ütleb, et tänavu saab tema vabrik 25–30 tonni räime, headel aastatel on aga tulnud kuni sada tonni aastas.

Surströmming

  • Hapusilgu ajalugu ulatub 16. sajandi Põhja-Rootsisse, kus seda hakati valmistama, kui Rootsis valitses soolanappus.
  • Räimed püütakse kevadel, soolatakse ning jäetakse lahtiselt fermenteeruma. Plekkpurki pannakse need umbes kuu aega enne seda, kui kaup jõuab poodi ja toidulaulale. Hapnemine jätkub seejärel juba purgis.
  • Ametlikult algab surströmming’u söömise hooaeg Rootsis augusti kolmandal neljapäeval, kuid üldiselt on seda kombeks nautida augusti lõpust kuni septembri alguseni.
  • Tänavu 17. augustil toimub Hälsinglandis Alftas maailma suurim surströmming’u festival.

Allikas: Visit Sweden

Tagasi üles