Ungari ja Slovakkia pitsitavad Ukrainat Venemaale seatud naftakeelu pärast

Ungari välisminister Peter Szijjarto tänavu jaanuaris visiidil Ukrainas. Foto: Denes Erdos / AP / Scanpix

Ungari kutsus Euroopa Liitu üles vastama Ukraina sammule kehtestada osaline keeld Venemaa naftaekspordile. Slovakkia noogutab kaasa.

Kiiev kehtestas eelmisel kuul sanktsioonid, mis tõkestavad Moskva suurima kütuse- ja gaasifirma Lukoili müüdava toornafta transiiti Kesk-Euroopasse. Samm tekitab hirmu Ungaris, mille naftaimport toetub 70 protsendi ulatuses Moskvale, omakorda pool sellest kogusest tuleb justnimelt Lukoilist, vahendas Politico.

Ukraina soovib sanktsioonidega kärpida rohkem kui kaks aastat täiemahulist invasioonisõda pidava Venemaa tuluallikaid. Moskva teenis eelmisel aastal naftaekspordist hinnanguliselt 180 miljardit dollarit.

«Ukraina otsus ohustab põhimõtteliselt Ungari varustuskindlust,» ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó esmaspäeval ELi välisministrite kohtumisel Brüsselis. «See on lubamatu samm Ukrainalt – riigilt, kes soovib saada Euroopa Liidu liikmeks ja paneb ühe otsusega naftaga varustamise fundamentaalsesse ohtu.»

Szijjártó sõnul rikub Ukraina 2014. aastal sõlmitud assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga. Seetõttu on nii Ungari kui ka Slovakkia, kes on samuti suures sõltuvuses Venemaast, pidanud kõnelusi Euroopa Komisjoniga edasiste juriidiliste sammude astumiseks.

Laupäeval võttis teema üles ka Slovakkia peaminister Robert Fico. «Slovakkia ei kavatse olla Ukraina-Vene suhete pantvang,» märkis ta pärast telefonivestlust Ukraina ametikaaslase Denõs Šmõhaliga. Fico sõnul tähendab transiidikeeld seda, et riigi peamine nafta rafineerimisettevõte Slovnaft saab 40 protsenti vähem toorainet, kui tegelikult vaja läheb. See mõjutaks ka kütuseeksporti Ukrainasse.

EL kehtestas 2022. aasta mais, kolm kuud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, impordikeelu enamikule Venemaalt pärit naftale, kuid merepiirita riikidele – Tšehhile, Ungarile ja Slovakkiale – tehti Družba torujuhtme suhtes erand.

Mõttekoja Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CRECA) teaduri Isaac Levy sõnul pidid esialgu Euroopa Liidult Venemaale kehtestatud sanktsioonidest erandi saanud Budapest ja Bratislava leidma muid võimalusi energiajulgeoleku tagamiseks.

«Põhjus, miks EL tegi Ungarile erandi, oli see, et anda neile aega vähendada oma sõltuvust Venemaa naftast selle [Družba] torujuhtme kaudu,» märkis Levy. «Vaadates aga andmeid alates 2021. aastast, on Ungari suurendanud nafta importi Venemaalt selle torujuhtme kaudu üle 50 protsendi võrra.»

«Nad oleksid pidanud ette nägema tõsiasja, et EL kavatseb erandi neile lõpetada, võimaldades neil jätkata Venemaalt nafta ostmist,» lisas Levy.