Kohus lükkas Stalini pojapoja kaebuse tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Jossif Stalini pojapoeg Jevgeni Džugašvili.
Jossif Stalini pojapoeg Jevgeni Džugašvili. Foto: SCANPIX

Moskva kohus lükkas täna tagasi Jossif Stalini pojapoja Jevgeni Džugašvili hagi Katõni veresauna Stalini süüks pannud Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötaja vastu.  

Stalini pojapoeg kaebas FSB kindralleitnanti Vassili Hristoforovi kohtusse pärast seda, kui FSBs peaarhivaarina töötav Hristoforov tunnistas mullu novembris, et tuhandete Poola sõjaväeohvitseride hukkamiseks andis käsu Stalin, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.

Jevgeni Džugašvili on ka varem sama teema pärast kohtus käinud. Kaks kuud tagasi lükkas teine Moskva kohus tagasi tema hagi, milles ta süüdistas Vene parlamendi alamkoda seadusrikkumises, kuna viimane võttis tunamullu vastu deklaratsiooni, mille kohaselt andis Katõni veresaunaks käsu Stalin.

«Palju aastaid salajastes arhiivides hoitud ja nüüd avalikustatud materjalid ei näita ainult selle hirmsa tragöödia ulatust, vaid seda, et Katõni kuritegu pandi toime Stalini ja Nõukogude liidrite otsesel käsul,» vahendas uudisteagentuur AFP 2010. aastal vastu võetud riigiduuma deklaratsiooni, mida Stalini pojapoeg muuta soovis.

Seejuures kinnitati deklaratsioonis ka seda, et Stalini repressioonide ohvriteks langesid NSVLi kodanikud, kellest paljud on samuti maetud Katõni.

«Tuhanded Nõukogude kodanikud, kes hukati 1936-1938 Stalini režiimi ajal, on maetud Katõni kraavidesse,» seisis avalduses. «Massimõrvade läbiviimise tehnoloogiat täiustati nende inimeste hukkamisega ning seejärel kohaldati seda samas kohas Poola sõjaväelaste peal.»

Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosad ja vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased, võttis NLKP poliitbüroo vastu 22 000 vangi hukkamisotsuse.

Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.

NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal, kui kommunistliku impeeriumi viimane juht Mihhail Gorbatšov teatas, et Katõni veresauna pani Stalini käsul ning kommunistliku partei ja valitsuse tippjuhtide isiklikul heakskiidul toime NKVD. Sellele vaatamata ei kuulutanud toimunut inimsusevastaseks kuriteoks ja leiti, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.

Tagasi üles