/nginx/o/2024/08/01/16259377t1hf898.jpg)
Türgi parlament võttis teisipäeval vastu seadusemuudatuse, mis annab võimaluse tänavatel hulkuvad koerad kokku koguda ja vajadusel magama panna.
Plaan vajab veel president Recep Tayyip Erdoğani nõusolekut. Ta on korduvalt ise viidanud selle muudatuse vajalikkusele, seega on see pigem vormistamise küsimus, vahendas AP.
«Hoolimata opositsiooni valedele ja moonutustele tuginenud provokatsioonidele ja kampaaniatele, kuulas Rahvusassamblee taas rahva häält, keeldudes vaikiva enamuse nuttu eirama,» märkis Erdoğan.
Türgis hulgub hinnanguliselt neli miljonit koera, kellest osa on juba sündinud tänaval, osa aga omanike sinna jäetud. Hulkurkoerte eest hoolitsevad kohalikud vabatahtlikud, kes toidavad neid ja maksavad nende meditsiiniteenuste eest.
Kohalikud omavalitsused on kohustatud hulkurloomi steriliseerima, viimase 20 aasta jooksul on kastreeritud hinnanguliselt 2,5 miljonit koera, vahendas The Times. Värske seadusemuudatustega kohustuvad omavalitsused kõik hulkurkoerad varjupaikadesse koguma, samuti tuleb kõik nakkushaigustele viitavate sümptomitega või agressiivsed isendid magama panna. Sama saatus ootab ka neid, kellele ei suudeta omanikku leida.
Enne parlamendiistungit toimusid aga Türgi linnades ulatuslikud meeleavaldused seadusemuudatuse tühistamiseks. Mitmed opositsioonipoliitikud ja loomakaitseorganisatsioonid on nimetanud seaduseelnõu nn veresaunaseaduseks. Paljud türklased arvavad, et hulkurkoerte vastu võetavad meetmed on võimuerakonna soov tähelepanu riigis süvenevatelt majanduslikelt probleemidelt ja eluasemekuludelt eemale tõmmata.
«Loomulikult võivad nad olla agressiivsed ja rünnata, kui nad on näljas või janused või kui neid ei ole steriliseeritud,» ütles Istanbulis kümnete hulkurloomade eest hoolitsev Mine Vural The Times. «Kuid suurim probleem on see, et inimesed ründavad neid. Me ei lase neil loomi meilt ära võtta,» lisas ta.
2021. aastal võeti Türgis vastu seadus, mis lubab loomi väärkohelnud inimesele määrata kuni nelja aasta pikkune vanglakaristus. Paljud vägivallatsejad on aga trellide tagant pääsenud, kuna sageli tühistatakse kahest aastast lühemad karistused.