Üks 11. septembri terrorirünnaku kavandajatest pääseb surmanuhtlusest (6)

Copy
Politseinik 11. septembri terrorirünnakute ohvrite mälestamiseks mõeldud memoriaalil.
Politseinik 11. septembri terrorirünnakute ohvrite mälestamiseks mõeldud memoriaalil. Foto: AMR ALFIKY / REUTERS / Scanpix

Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi teatel mindi pärast rohkem kui kaht aastat kestnud läbirääkimisi kokkuleppele kolme 2001. aasta 11. septembril terrorirünnaku läbiviimises süüdistatava mehega.

Kokkuleppe kohaselt tühistatakse kolmele mehele – Khalid Sheikh Mohammedile, Walid bin Attashile ja Mustafa al-Hawsawile – esialgu määratud surmanuhtlus, selgus terrorirünnakus ellujäänutele ja ohvrite lähedastele vahetult enne kaitseministeeriumi teadaannet saadetud kirjast.

Kirjas märkisid prokurörid, et kolm meest nõustusid enne 2022. aasta märtsis alanud läbirääkimisi end süüdi tunnistama kõikides punktides, sealhulgas 2976 inimese mõrvas.

Mehed tunnistavad oma süüd kohtuistungil, mis kõige varem võib toimuda järgmisel nädalal.

«Me mõistame, et selle juhtumi olukord üldiselt ja konkreetselt see uudis tekitavad arusaadavalt ja asjakohaselt tugevaid emotsioone. Ja me mõistame ka seda, et otsus sõlmida kohtueelne kokkulepe tekitab erinevaid reaktsioone tuhandete lähedasi kaotanud pereliikmete seas,» märkisid prokurörid.

«Otsuseni pärast 12 aastat kestnud kohtueelset menetlemist sõlmida kohtueelne kokkulepe ei jõutud lihtsalt. Sellegipoolest on see meie kollektiivne, põhjendatud ja heas usus tehtud otsus, et see on parim tee lõpliku õigluse saavutamiseni,» lisasid õigusemõistjad.

Kokkuleppe saavutamine jätab ära pika ja keerulise surmanuhtluse määramisega seotud kohtupidamise terrorirünnaku ninamehe Mohammedi üle.

«See on päris maailmas kõige vähem halb kokkulepe, mis võib kunagi juhtuda,» kommenteeris CNNi julgeolekuanalüütik ja terrorismiuurija Peter Bergen.

Kohtueelne uurimine on topanud üle kahe kümnendi alates sellest, kui Mohammed 2003. aastal Pakistanis kinni võeti kahtlustatuna seoses terrorirünnakutega.

«Nad olid endiselt kohtu-eelsete kuulamiste juures,» märkis Bergen. «Mingisuguselegi kokkuleppele saamine on parem.»

2008. aastal esitati Mohammedile süüdistus reas kuritegudes, nende seas vandenõu korraldamises, sõjaseadustega vastuolus olevas mõrvas, tsiviilisikute ja tsiviilobjektide ründamises, tahtlike tõsiste kehavigastuste tekitamises, sõjaseadusega vastuolus olevas vara kahjustamises, terrorismis ja selle toetamises.

Khalid Sheikh Mohammed 2003. aastal.
Khalid Sheikh Mohammed 2003. aastal. Foto: Wikimedia Commons / CIA

Sõjaväeline kohtuprotsess Mohammedi ja tema väidetavate kaasosaliste üle on aastaid edasi lükkunud, kuna USA ei ole jõudnud otsusele, kuidas peaks juriidiliselt käsitlema 2000. aastatel CIA salavanglates piinamise teel Mohammedilt ja teistelt kätte saadud tunnistusi. Kohtuprotsess pidi algama 2021. aasta 11. jaanuaril, kuid kahe kohtuniku ametist tagasiastumise ja koroonapandeemia tõttu lükati algusaega edasi.

Kurjategijaid ootab endiselt ees kohtuistung, kus arutatakse, milline karistus surmanuhtluse asemel määratakse. Eelmainitud kirja kohaselt ei alga see aga enne järgmise aasta suve.

Kokkuleppe kohaselt on ohvrite lähedastel ja ellujäänutel võimalik 45 päeva jooksul saata kolmele kurjategijale küsimusi, mis on seotud nende rolliga rünnakute korraldamises. Küsimustele peab vastama selle aasta lõpuks.

Mohammed, Attash ja al-Hawsawi viibivad Guantánamo vanglas. Mohammed kuulus äärmusrühmitusse al-Qaeda ning töötas aastatel 1999–2011 organisatsiooni propagandajuhina. Ameerika luure keskagentuuri (CIA) ja Pakistani luure koostöös võeti ta kinni 1. märtsil 2003. aastal Pakistani suuruselt kolmandas linnas Rawalpindis. Teda hoiti CIA salajastes vanglates Afganistanis ja Poolas, kus kasutati tema peal erinevaid piinamismeetmeid. 2006. aastal viidi ta üle Guantánamosse.

Ameerika Ühendriikide 2004. aastal avaldatud ametlikus raportis peetakse Mohammedit 11. septembri terrorirünnakute peamiseks kavandajaks. Arvatakse, et tema idee oli kasutada terrorirünnakute läbiviimiseks lennukeid. Väidetavalt sai ta al-Qaeda juhilt Osama bin-Ladenilt loa välja mõelda, kuidas terrorirünnak läbi viia, vahendas AP.

Tagasi üles