:format(webp)/nginx/o/2024/08/01/16260367t1h3f79.jpg)
USA ajakirjanik Evan Gershkovich ja endine merejalaväelane Paul Whelan vabastati neljapäeval Venemaalt, teatas Türgi valitsus ühest suurimast vangivahetusest ida ja lääne vahel pärast külma sõda.
Venemaa vabastas suure vangivahetuse raames USA ajakirjaniku
Türgi luureteenistuse MIT «korraldatud» vahetus hõlmas kokku 26 inimest, sealhulgas kaht alaealist, Ühendriikidest, Saksamaalt, Poolast, Sloveeniast, Norrast, Valgevenest ja Venemaalt, teatas Türgi presidendiamet.
USA ametiisikud ei ole vahetust seni kinnitanud, kuigi sealsed uudistekanalid kajastasid vahetust laialdaselt. Kreml keeldus kommentaaridest.
32-aastane Wall Street Journali reporter Gershkovich peeti Venemaal kinni 2023. aasta märtsis ja mõisteti juulis kiirmenetluse käigus süüdi spionaažis.
Märgid peatsest vangide vahetusest said hoogu neljapäeval, kuna teated, et eelmises vahetustehingus kasutatud lennuk maandus Venemaa eksklaavis Kaliningradis.
Lootused tõusid viimastel päevadel ka pärast seda, kui mitmed prominentsed vangid Venemaal, sealhulgas Whelan, kadusid kinnpidamiskohtadest, kus nad pikka aega olid viibinud, õhutades spekulatsioone, et neid paigutatakse ümber enne vahetust.
Reeglina saavad vahetused toimuda alles pärast süüdimõistvat kohtuotsust Venemaal ja mitme tuntud poliitvangi korraga kadumine on üliharv.
Nende hulgas, keda eeldatavasti Venemaale tagastatakse, on Venemaa kodanik Vadim Krassikov, kes kannab Saksamaal karistust endise tšetšeeni mässuliste juhi jultunud tapmise eest.
Vahetus oleks võit president Joe Bidenile, kelle asepresident Kamala Harris läheb novembris toimuvatel valimistel vastamisi vabariiklase Donald Trumpiga.
Tegemist oleks esimese vangivahetusega Venemaa ja lääneriikide vahel pärast seda, kui USA staarkorvpallur Brittney Griner vahetati 2022. aasta detsembris Vene relvakaupmehe Viktor Buti vastu.
Ühtlasi oleks tegemist suurima vahetusega alates 2010. aastast, mil Venemaa ja Lääs vahetasid 14 väidetavat spiooni. Nende hulka kuulusid Moskva poolt Suurbritanniasse saadetud topeltagent Sergei Skripal ja Washingtoni poolt Venemaale saadetud Vene salaagent Anna Chapman.
Enne seda olid suuremad vahetustehingud, milles osales rohkem kui tosin inimest, toimunud vaid külma sõja ajal, Nõukogude Liit ja lääneriigid viisid läbi vahetusi 1985. ja 1986. aastal.
Grineri ja Buti vahetusel juba kasutusel olnud lennuk lendas neljapäeva hommikul Moskvast Kaliningradi, vahendab lennujälgimise veebisait Flightradar24. Lennu jälgiti hiljem kaks tundi hiljem Kaliningradist õhku tõusmas.
Gershkovich peeti Venemaal kinni tööreisil Jekaterinburgi. Ajakirjanik, tema tööandja ja USA valitsus eitasid tema vastu esitatud spionaažisüüdistusi.
Biden ütles pärast kohtuotsuse langetamist, et «töötab kõvasti Evani vabastamise nimel ja teeb seda ka edaspidi.»
Vabaühendus Piirideta Reporterid väljendas «suurt kergendust».
«Vene valitsuse jätkuv riiklik pantvangide võtmise poliitika on ennekuulmatu. Ajakirjanikud ei ole spioonid ning neid ei tohi kunagi rünnata poliitilistel eesmärkidel.»
Washington on töötanud ka vangistatud endise merejalaväelase Whelani (54) vabastamise nimel, kes arreteeriti 2018. aastal Moskvas ja keda süüdistati samuti luuramises.
Whelan töötas 2018. aastal Moskvas kinnipidamisel USA sõidukiosade ettevõtte turvateenistuses ja on alati väitnud, et tema vastu esitatud tõendid olid võltsitud.
Kolmapäeval Vene kinnipidamiskohtadest kadunute seas oli ka 42-aastane Briti-Vene topeltkodakondsusega ajakirjanik ja aktivist Vladimir Kara-Murza. Tema advokaadid ütlesid, et ei tea tema asukohta.
Venemaa agressiooni vastu Ukrainas sõna võtnud Kara-Murza kannab Siberis 25-aastast karistust riigireetmise ja muude süüdistuste eest. Ta põeb närvihaigust ja viidi selle kuu alguses vanglahaiglasse tervisekontrolliks.
Intriigi lisas veel juhtum Sloveenias, kus kohus mõistis kahele Moskva kasuks spioneerimises kahtlustatavale venelasele enam kui pooleteise aasta pikkuse vanglakaristuse, kuid andis seejärel käsu nad riigist välja saata.
USA kodanike vahistamised Venemaal on viimastel aastatel sagenenud, mida Washington näeb Kremli katsena tagada välismaal süüdi mõistetud venelaste vabastamine.