Iga kümnes Läti elanik sündis välisriigis

Riia lennujama reisiterminal, 3. juulil 2024. a. Foto: TOMS KALNINS / EPA / SCANPIX

Läti ja Eesti eristuvad teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, sest põliselanikke on Läänemere lõunakaldal vaid ligi 68 protsenti rahvastikust, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.

Juuli viimasel päeval avaldas Euroopa statistikaamet info selle kohta, kus sündisid Euroopa Liidu liikmesriikides elavad inimesed ja nende vanemad.

ELis tervikuna oli 2023. aastal Eurostati andmetel 15-74. aastaste elanike hulgas 78,2 protsenti n-ö põliselanikke ehk selliseid inimesi, kelle kaks vanemat olid mõlemad sündinud selles riigis, kus nende järeltulijad elavad.

4,2 protsenti ELi elanikest on pärit segaperedest ehk sellised, kelle üks vanem oli sündinud elukohariigis ja teine välisriigis. 14,5 protsenti elanikest olid aga sellised, kes ise sündisid välismaal ning 3 protsenti sellised, kelle mõlemad vanemad sündisid välismaal.

Lätis on samal ajal üle kahe kolmandiku elanikkonnast (67,9 protsenti) põliselanikud, kel mõlemad vanemad sündinud Lätis ja 12 protsendil elanikest on üks vanem sündinud Lätis ning teine võõrsil. 8,2 protsendil Läti elanikest on kaks välisriigis sündinud vanemat ja 11,8 protsenti on ise sündinud mujal.

Üks riik on Lätiga vaid oma näitajate poolest sarnane, kirjutas LSM, lisades, et see riik on Eesti. Leedu eristub kahest teisest Balti riigist selgelt, sest kodumaal sündinud vanemate järeltulijaid on Leedus 91,6 protsenti ning välismaal sündinuid vaid 3,5 protsenti.

ELi liikmesriikide võrdluses on välisriikides sündinud inimeste osakaal kõige kõrgem Luksemburgis (55,6 protsenti), Maltal (32,5 protsenti) ja Küprosel (27,7 protsenti). Kõige vähem on välisriikides sündinud elanikke Rumeenias (0,2 protsenti) ja Bulgaarias (0,4 protsenti).

Kolmes Balti riigis ja Poolas on kõige enam väljaspool ELi sündinud elanikke, kirjutas LSM oma ülevaates.