KOMMENTAAR ⟩ Ukraina ei taha kuuldagi «rahule sundimisest»

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Šveitsis rahutippkohtumisel. Foto: Sean Kilpatrick/The Canadian Press/ZUMA Press/Scanpix

Kõigest nädal pärast rahutippkohtumist Genfis, mille eesmärk oli tuua maailma riigijuhid kokku arutama Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi plaani sõja lõpetamiseks Kiievi tingimustel, murdis uudistesse teine rahuettepanek – seekord teiselt poolt Atlandi ookeani.

Väidetavalt on kaks Donald Trumpi nõunikku visandanud plaani, mis seaks Ühendriikide sõjalise abiga jätkamise tingimuseks Ukraina nõusoleku alustada Venemaaga rahukõnelusi. Strateegia eesmärk on jõuda kokkuleppeni – relvarahu praeguse rindejoone raames –, mis sisuliselt legitimeeriks Venemaa anneksiooni veel neljas Ukraina oblastis, Krimmist rääkimata.

Kuigi Trumpi kampaaniameeskond ei ole plaanile veel ametlikku heakskiitu andnud, eelnes sellele artikkel Washington Postis, milles märgiti, et «ettepanekus sisaldub Ukraina survestamine loobuma Krimmist ja Donbassi piirioblastitest». Trumpi nõunikud väidavad aga, et nende plaani alusel ei pea Ukraina Venemaale «formaalselt territooriumi loovutama».

Kui Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisikult John Kirbylt küsiti Ukraina sundimise kohta läbirääkimiste laua taha, vastas ta, et president Joe Biden mõistab, et «mida tugevam on Ukraina positsioon lahinguväljal, seda tugevamad on nad läbirääkimiste laua taga, kui aeg nii kaugele jõuab». Kirby täpsustas, et selle üle, millal «aeg kätte jõuab», otsustavad Zelenskõi ja Ukraina.