Soomes joosti Lenini muuseumile tormi

Copy
Ukraina suurim pronksskulptuur Vladimir Leninist Zaporižžjas. Foto on illustratiivne.
Ukraina suurim pronksskulptuur Vladimir Leninist Zaporižžjas. Foto on illustratiivne. Foto: Dmytro Smolienko / Ukrinform / ZUMA / Scanpix

Tamperes asuvat Lenini muuseumi külastas möödunud kuul rekordarv inimesi.

Juulis külastas muuseumi kokku 3351 inimest. See on suurim igakuine külastajate arv pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.

Muuseumi direktori Kalle Kallio sõnul on selliseid numbreid nähtud viimati 1980. aastatel, kui Nõukogude Liidu riiklik turismiagentuur Inturist vedas muuseumi busside viisi välisturiste.

«Lenini muuseum kuulus omal ajal kohustuslikku külastusprogrammi,» selgitas Kallio.

Muuseumidirektori sõnul on juulikuise suure külastajate arvu taga mitu põhjust. Mõned soovivad Lenini muuseumiga enne selle sulgemist sügisel hüvasti jätta, teised aga võtavad tee muuseumisse esimest korda ette, kuni see veel võimalik on.

«Me ei arva, et see on sõnum, et muuseumi ei peaks uuendama, vaid inimesed jätavad hüvasti. See on arusaadav, sest muuseum on legendaarne koht ja on Tamperes olnud pea 80 aastat,» märkis Kallio.

Aprillis teatas muuseum, et praeguse nimega asutuse viimane lahtiolekupäev on 3. novembril. Seejärel läheb muuseum renoveerimispausile, vanad näitused võetakse maha ning järgmise aasta veebruaris avatakse samades ruumides uus asutus – Nootti –, mis edaspidi keskendub Soome ja Venemaa poliitilistele suhetele.

Muuseumi nimi sümboliseerib 1961. aastal kahe riigi vahel aset leidnud noodikriisi, kui NSVL nõudis Soomelt sõjalist koostööd ning paljud kartsid sõja puhkemist. Hiljem on selgunud, et tegelikult orkestreeris selle noodikriisi Soome vastuoluline president Urho Kekkonen ise, kes oli võimul suuresti tänu Nõukogude Liidu toetusele.

Tagasi üles