/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2024/08/08/16277027t1h8f3d.jpg)
Venemaa tegeleb Ukraina sõjavangide süsteemse piinamisega, tõdes Ukrainas ÜRO inimõiguste olukorda jälgivat missiooni juhtiv Danielle Bell.
«Neid kooritakse alasti, pekstakse varrastega...» Venemaa piinab pea kõiki Ukraina sõjavange (1)
Bell ütles Hollandi rahvusringhäälingule NOS antud intervjuus, et ta ei ole oma 20-aastase karjääri jooksul erinevaid kinnipidamisasutusi külastades näinud nii jõhkrat piinamist, nagu seda nüüd paneb Venemaa teadaolevalt toime Ukraina sõjavangide peal.
«Neid [oli] juba ülekuulamise algusest alates piinatud ja see hõlmas endas... peksmist metallvarraste ja -pulkadega, alasti koorimist ... julmalt peksmist, elektrilööke. See on kohutav,» ütles Bell.
Tema sõnul on teada, et rohkem kui 95 protsenti Ukraina sõjavangidest on kogenud Venemaa vangistuses piinamist. Sõjavangide piinamist käsitletakse sõjakuriteona.
«Piinamine on laialtlevinud, regulaarne, see toimub nende rajatistes, see on toimunud rohkem kui 95 protsendi sõjavangide peal. Kahtlemata liigitub see sõjakuriteoks,» ütles ta.
Bell möönis, et erinevalt Ukrainast, kes on lasknud missiooni töötajaid oma kinnipidamisasutustesse, ei ole seda võimaldanud aga Venemaa võimud. Seega on neil võimalik teavet koguda alles pärast seda, kui sõjavangid on kodumaale tagasi saadetud.
«Väärib märkimist, et Venemaa sõjavange koheldakse täiesti erinevalt sellest, mida me näeme, kuidas on Venemaa Föderatsioon kohelnud Ukraina sõjavange,» ütles Bell. «Nii et näiteks Ukraina võimud annavad meile piiramatu juurdepääsu kinnipidamisasutustesse, aga ka ajutistesse vanglatesse, kus hoitakse Vene sõjavange.»
Tema sõnul on sõjavangide tingimused Ukrainas isegi paranenud. «Kui täiemahulise invasiooni algusaegadel oli probleeme, siis eriti viimase aasta, pooleteise jooksul on nähtud kinnipidamistingimused täielikult kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega,» märkis Bell.
Ukraina kutsus maailma üles otsustavalt lõpetama venelaste kuritegusid
Ukraina kutsus rahvusvahelist üldsust üles reageerima venelaste Ukraina sõjavangide piinamise tõikadele ja rakendama otsustavaid meetmeid nende kuritegude peatamiseks, vahendas portaal Unian neljapäeval presidendikantselei juhi Andri Jermaki Telegrami postitust.
«Rahvusvaheline üldsus peab sellised teod hukka mõistma ja rakendama otsustavaid meetmeid nende sõjakuritegude peatamiseks, aga ka tooma nende eest vastutajad kohtu ette. President Volodõmõr Zelenskõi rahuvalemis on klausel seitse õigluse taastamise kohta. Venemaa tuleb võtta vastutusele kõigi Ukrainas või Ukraina vastu suunatud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkuva kallaletungi eest, samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõiguste õiguse rikkumiste eest,» kirjutas Jermak.
Ta rõhutas, et Venemaa peab kandma kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju.
Hiljuti ilmus sotsiaalvõrgustikesse teave Ukraina sõjaväelase mõrvamise ja tema tükeldamise kohta Venemaa sõjaväelaste poolt. Ukraina peaprokuratuuri pressiteenistus algatas selle teate peale kohtueelse uurimise sõjaseaduste ja -tavade rikkumise ja mõrva kohta (kriminaalseadustiku paragrahvi 438 2. osa).
Ukraina peaprokurör Andri Kostin rõhutas, et Venemaa kordab järjekindlalt natsikuritegusid, eirates jultunult ja täielikult kõiki tsiviliseeritud maailma norme.
Kui Internetti ilmusid fotod Ukraina sõjavangi tõenäolisest surnukehast, mille pea ja jäsemed Vene okupandid ära lõikavad, pöördus Ukraina ülemraada inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets kiiresti Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja ÜRO poole.
Volinik rõhutas, et sõjavangid on vaenlase riigi käes ning nende kohtlemise eest vastutab nimelt vaenuriik. See tähendab, et vastutus mõrvade ja vigastuste eest ei lasu mitte ainult Vene sõduritel, vaid ka Venemaal tervikuna.
Juuli lõpus sai teatavaks Azovi polgust pärit sõjavangi hukkumine Venemaa vangistuses.
Brigaadiülema asetäitja Svjatoslav «Kalõna» Palamar teatas, et Azovi sõjavang Oleksandr Ištšenko suri Doni-äärses Rostovi eeluurimisvanglas talle tekitatud vigastustesse.
Ponomar avaldas kohtuarstliku ekspertiisi tulemustega dokumendi, mis kinnitab Ukraina sõjavangi järjekordse jõhkra mõrva fakti. Selles öeldakse, et sõduri surm oli tingitud šokist, mis oli põhjustatud mitme roide murru ja rindkere traumast, mis oli tingitud kontaktist nüri esemega.
Juhtumeid, kus venelased mõrvasid Ukraina sõjavange on tuvastatud juba arvukalt. Üks levinumaid nüüdseks teada olevatest oli azovlastest sõjavangide kasarmu pommitamine 2022. aasta 29. juuli öösel Olenivkas. Terrorirünnaku käigus hukkus üle 50 Ukraina sõjavangi ja kümned said vigastada.