ISW: Kurski oblastis edenevad Ukraina väed on suutnud Venemaad üllatada

Ukraina rahvuskaardi 15. brigaadi sõdurid Zaporižžja oblastis rindejoone lähistel. Foto on illustratiivne. Foto: Andriy Andriyenko / AP / Scanpix

USA mõttekoja sõjauuringute instituut (ISW) analüütikute oletusel viitab Ukraina sissetungil Kurski oblastisse Venemaa ära jäänud ühtne vastus sellele, et Ukraina väed suutsid operatiivsel tasandil vastast üllatada.

Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud on oletanud, et Venemaa ühtse vastuse puudumine Ukraina sissetungile Kurski oblastisse ja edasitungi kiirus viitavad sellele, et Ukraina väed suutsid operatiivselt üllatada.

6. augustil alanud Ukraina piiriülesed pealetungioperatsioonid Kurski oblastis jätkuvad osana Ukraina operatiivsest tegevusest Venemaa territooriumil. ISW ei anna hinnanguid Ukraina ründeoperatsiooni kavatsuste kohta, et mitte ohtu seada Ukraina operatsioonide turvalisust. 

Geolokaliseeritud kaadrid ja Venemaa väited näitavad, et Ukraina väed jätkasid 8. augustil kiiret edasiliikumist Kurski oblastis ning Ukraina väed on väidetavalt tunginud 35 kilomeetri kaugusele piirist Sumõ oblastiga. Vene sõjablogijate väitel edenesid Ukraina väed Kromskije Bõki ja Moljutoni külani, kuid tegemist on väikesearvuliste gruppidega, kes ei pruugi kohe territooriumi üle kontrolli hoida.

Väidetav ründetegevus

Blogijad esitasid vastuolulisi väiteid Ukraina positsioonide kohta kümme kilomeetri kaugusel piirist asuvas Sudža asulas – ühed ütlevad, et Ukraina väed hõivasid kogu asula, teised aga väitsid, et vaid osa sellest.

Eile avaldatud geolokaliseeritud kaadritelt on näha, et Ukraina väed tungisid tõenäoliselt edasi Sudžast põhja pool Russkoje Porešnoje suunas. Vene sõjablogijate väitel tungisid ukrainlased edasi mööda 38K-024 maanteed Anastasjevka lähedal.

Samuti on kaadritelt näha, kuidas Ukraina väed tegutsevad Sudžast veidi lääne pool Gontšarovkas ja loode pool Zajolešenkas. Samuti on näha, kuidas Ukraina väed tegutsevad kümme kilomeetrit piirist kaugemal Novoivanovkas. Vene sõjablogijate väitel suutsid Ukraina väed selle küla ja lähedal asuva Bogdanovka hõivata.

Samuti väitsid nad, et Ukraina väed tungisid Sudžast loodes asuva Malaja Loknja ja Tšerkassoje Porežnoje juurde, Sudžast kirdes asuva Kruglenkoje, Martõnovka ja Bolšoje Soldatškoje lähedale ning Sudžast idas asuva Mirnõi lähedale.

Vene sõjablogijad väitsid ka, et Vene väed lükkasid tagasi Ukraina rünnaku piirist umbes 23 kilomeetri kaugusel Korenevo lähedal. Samas nenditi, et Ukraina väed ründasid Korenevost lõunas Snagostis ja idas Olgovka lähistel.

Keeruline jälile saada

Sõjablogijate sõnul tungivad väikesed Ukraina relvastatud rühmad kaugemale Venemaa tagalasse ja mööduvad Venemaa tugipunktidest, enne kui astuvad vastu Vene vägedele ja seejärel tõmbuvad lahingkokkupõrgetest tagasi, püüdmata kindlustada kontrolli edusammude üle.

Seetõttu on keeruline aru saada, kui kaugele on Ukraina väed jõudnud, kuna asulate lähedal suudavad nad kiiresti Vene vägesid rünnata, ent seejärel taganevad piirkonnast.

Vene sõjablogijad märkisid, et nende soomusgruppide levik viib vastuolulise aruandluseni, sest Ukraina väed suudavad asula lähedal kiiresti Vene vägesid rünnata ja seejärel piirkonnast taganeda.

Ukraina väed näivad olevat võimelised kasutama väikeseid soomusrühmi rünnakute elluviimiseks lahinguliinist kaugemal, kuna Kurski oblasti piirialadel on Vene vägesid vähevõitu. Väidetavalt tegutsevad suuremad Ukraina üksused Kurski oblastis rahvusvahelisele piirile lähemates piirkondades ning väidetavalt tugevdavad ja kindlustavad mõningaid positsioone.

Vene sõjablogijad väitsid, et Ukraina väed kasutavad Kurski oblastis toimuvate operatsioonide käigus edukalt uudseid ja uuenduslikke taktikaid ning tehnoloogilisi võimekusi.

Kuidas Kreml vastab?

Kreml püüab peaaegu kindlasti tagasi vallutada Venemaa territooriumi Kurski oblastis, mille Ukraina väed on hõivanud, ja peatada Ukraina tegevust Venemaal, sest Ukraina märkimisväärne edasitung Venemaal oleks strateegiline löök Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini aastakümneid kestnud püüdlustele kinnistada stabiilsuse, julgeoleku ja geopoliitilise taassünni pärandit, nentis ISW.

Kui Venemaa aruanded olukorra kohta Kurski oblastis on täpsed ja kui nende väejuhatus tajub olukorda sellisena, nagu Vene allikad on kirjeldanud, siis on Venemaa väejuhatusel mitmeid tõenäolisi tegevussuundi, mida ta võiks kasutada Ukraina operatsioonile reageerimiseks Kurski oblastis.

1. Venemaa sõjaväejuhatus võib otsustada kasutada olemasolevaid sõjaväelasi, Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piirivalvureid, Rosgvardija ja muid juba rahvusvahelisele piirialale paigutatud jõudusid, et suruda Ukraina väed tagasi ja kaitsta end Ukraina operatsiooni vastu Kurski oblastis.

2. Venemaa väejuhatus võib otsustada kasutada olemasolevat Vene-Ukraina piiril paiknevat põhjapoolset väegruppi, et reageerida Ukraina operatsioonile Kurski oblastis.

3. Venemaa väejuhatus võib otsustada ümber paigutada operatiivreserve, mida ta on kogunud oma kavandatud tänavusuvise pealetungi jaoks, ja/või paremini varustatud ja võitlusvõimelisemaid rindeüksuseid Kurski oblastisse mujalt rindealadelt.

4. Venemaa väejuhatus võib püüda jätta praegu Kurski oblastisse paigutatud väed sinnapaika, kuid võib sinna viia märkimisväärseid jõude õhulöökide elluviimiseks, et parandada Venemaa võimet territoorium tagasi vallutada.

ISW lisab kokkuvõtteks, et Venemaa ühtse vastuse puudumine Ukraina sissetungile Kurski oblastis ja Ukraina edasitungi kiirus näitavad, et Ukraina väed suutsid operatiivtasandil üllatada Venemaad. Seda märkimisväärsem see on, kuna nii Venemaa kui ka Ukraina relvajõududel on viimase pooleteise aasta jooksul olnud raskusi vastase üllatamisega operatiivtasandil.