/nginx/o/2024/08/10/16282250t1h3b89.jpg)
Rahahädas Saksa valitsus nägi kaua vaeva tuleva aasta eelarveplaani koostamisega ning kasutas riigi põhiseaduses kirjas olevast võlapidurist möödaminemiseks ning ka NATO 2-protsendilise kaitsekulunõude saavutamiseks loomingulisi raamatupidamisvõtteid. Rahandusminister Christian Lindner avas taas tüli eelarve üle seoses Saksa riigi teede- ja raudtee ettevõtetele laenu andmisega, kuid küsimusi tekitab ka plaan lisada nende ehitamine kaitsekulude alla.
Saksa kantsler Olaf Scholz kuulutas pärast Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukrainas 2022. aastal pöördepunkti riigi kaitse- ja julgeolekupoliitikas ehk Zeitenwende ning eraldas seejärel ka Bundeswehrile erivahendina 100 miljardit eurot lisaraha, mille tõttu õnnestus Saksamaal sellel aastal esimest korda NATO kaitsekulutuste kahe protsendi (sisemajanduse kogutoodangust (SKT)) eesmärk täita.