/nginx/o/2024/08/10/16282250t1h3b89.jpg)
Rahahädas Saksa valitsus nägi kaua vaeva tuleva aasta eelarveplaani koostamisega ning kasutas riigi põhiseaduses kirjas olevast võlapidurist möödaminemiseks ning ka NATO 2-protsendilise kaitsekulunõude saavutamiseks loomingulisi raamatupidamisvõtteid. Rahandusminister Christian Lindner avas taas tüli eelarve üle seoses Saksa riigi teede- ja raudtee ettevõtetele laenu andmisega, kuid küsimusi tekitab ka plaan lisada nende ehitamine kaitsekulude alla.
Saksa kantsler Olaf Scholz kuulutas pärast Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukrainas 2022. aastal pöördepunkti riigi kaitse- ja julgeolekupoliitikas ehk Zeitenwende ning eraldas seejärel ka Bundeswehrile erivahendina 100 miljardit eurot lisaraha, mille tõttu õnnestus Saksamaal sellel aastal esimest korda NATO kaitsekulutuste kahe protsendi (sisemajanduse kogutoodangust (SKT)) eesmärk täita.
2025. aasta eelarveprojektis ei suudeta seda taset aga enam säilitada. Kaitseminister Boris Pistoriuse (SPD) taotletud lisanduva 6,5 miljardi euro asemel saab kaitseministeerium vaid 1,2 miljardit eurot lisaraha. Kuna 100-miljardine Bunderwehri erifond on suures osas eraldatud ja üldiselt ei ole Saksa valitsuse plaanides kirjas erilist kaitsekulutuste tõusu 2027. aastani, mille tõttu on küsimärgi all, kuidas 2 protsendi eesmärk saavutatakse. 2028. aastal, mil antud fondi rahastus lõppeb, peaks Saksa tavaline kaitse-eelarve tõusma aastaga 53,5 miljardilt lausa 80 miljardi euroni.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)