KOMMENTAAR ⟩ Vene armee peab Kurskis varjusõda ka FSBga

Venemaa autoritaarne president eile, 12. augustil oma residentsis Novo-Ogarjovos nõupidamisel. Paremal ees armeejuht Valeri Gerassimov. Foto: Gavriil Grigorov/Pool/AFP/Scanpix

Ukraina vägede muljetavaldav sissetung Kurski oblastisse paljastas rea Venemaa nõrkusi.

Kõigepealt näitab nii mahukas üllatusrünnak seda, et Vene vastuluure on olematu. Hinnanguliselt osaleb operatsioonis kaks-kolm brigaadi ja kuni 10 000 sõdurit. Lisaks soomustehnikale viisid ukrainlased üle piiri inseneriväed, õhutõrjevahendid, mineerimis- ja demineerimisvõimekuse ning hulga läänelt saadud sõjatehnikat. Järelikult pole kavas mingi lühiajaline «jalutuskäik».

Kui Vene luure rääkis algselt 300 Ukraina sõduri kogunemisest piirialale ja hiljem möönis armeejuht Valeri Gerassimov, et üle piiri tungis kuni 1000 sõdurit, siis need arvud on ebaadekvaatselt pisendatud.

Pisendus omakorda on ilmselt seotud sellega, et Venemaa juht Vladimir Putin ei saa endiselt mitte sellist informatsiooni, mis vastaks tegelikkusele, vaid sellist, mida ta tahab kuulda või millist ollakse valmis ette kandma.