:format(webp)/nginx/o/2024/08/14/16289834t1h4f12.jpg)
Kremli käsutuses Vene meedia pisendas Kurski oblastit tabanud ukrainlaste rünnaku edu nii palju kui sai ja paisutas absurdelt sissetungi ajal tapetud ukrainlaste arvu.
Vene meedia näitas Ukraina sissetungi Kurskisse äärmuslikust kõverpeeglist
Vladimir Putin nimetas sissetungi provokatsiooniks, piirialadele ebakindluse külvamise katseks ja terroriaktiks. Välditi igati võimalust, et kuskilt kostuks, kuidas tegemist oli esimese võõrvägede sissetungiga Venemaa territooriumile pärast Teist maailmasõda, kirjeldas Raadi Vaba Euroopa.
Kreml jättis vastamata küsimusele, kuidas Venemaale tunginud ukrainlased täpselt välja surutakse. Korrutati terve nädala vältel ainult seda, et sissetungijatega tegeletakse tõhusalt.
Tapetud ukrainlased
Vene meedia on Moskva kontrolli all, mistõttu järgisid kõik kanalid Putini sõnades etteantud joont ja kinnitasid kodumaisele publikule, et tegemist pole suurema asjaga, vaid ühe löögiga. Rõhutati, et Ukraina on teinud väga ränga vea.
«Kurski oblasti territooriumi piiriala on täis Ukraina võitlejate surnukehasid ja vaenlase sõjamasinatest on saanud põlenud surnuaed,» seisis näiteks populaarses kõmulehes Argumentõ i Faktõ 12. augustil avaldatud artiklis. «Tohutu hulk Ukraina võitlejaid tapeti vaid viimaste tundide jooksul,» kõlas samas.
Too väljaanne väitis, et Ukraina kaotas operatsiooni käigus ligi 2000 sõdurit, mis on kõrgemaks blufitud arv kui hinnanguline Ukraina vägede koguarv piirkonnas. Argumentõ i Faktõ lisas: «See on vaid ametlikult dokumenteeritud tapetute hulk. Keegi ei tea, kui palju neid jäi veel prügina maha metsadesse ja teeäärsetesse kraavidesse.»
Samad loosungid püsitati ka teistes Vene meediakanalites, kus Raadio Vaba Euroopa hinnangul sõltumatuid ajakirjanikke enam ei tööta, sest kogu vaba ajakirjandus on lämmatatud.
Kogu meediapilt keskendus ukrainlaste ebaõnnestumisele. Üldine väide oli, et Kiievil õnnestus minimaalse tulemuse nimel ohverdada tohutult ressursse. Sissetungi näidati samas põhjusena, et Venemaa tugevat kaitsevõimet veelgi tugevdada.
«Vaenlane saab kindlasti adekvaatse vastuse ja kõik eesmärgid, mille me visandasime, kahtlemata saavutatakse,» ütles Putin kuus päeva pärast sissetungi ja rõhutas, et see provokatsioon ei mõjuta Venemaa sõjalist operatsiooni Ukrainas.
Venemaal ei ole võimalik paanikat külvata, korrutas üks innukamaid Ukraina-vastaseid saatejuhte Olga Skabejeva peamises riiklikus telekanalis Rossia-1. «Vastupidi, nad on nüüd venelased marru ajanud ja kõik on nüüd valmis relva haarama,» rääkis Skabejeva.
Mõned teated viitavad, et otsitakse toimunu eest vastutavat patuoinast ja kõige enam viidatakse selles kontekstis Vene meedias piirkonnas asuvatele tšetšeeni üksustele ja armeejuht Valeri Gerassimovile. Viimast süüdistatakse Raadio Vaba Euroopa andmetel Ukraina-vastase sõja halvas juhtimises sageli.
Londoni provokatsioon
Nezavisimaja Gazetas ilmus 12. augustil artikkel, mis kinnitas, et Venemaa väed lõid ukrainlased Kurskis tagasi ja viitab Associated Pressile, kelle sõnul on Ukraina kaitseväel raske Venemaal kanda kinnitada, sest nende varustusliinid oleksid Venemaa suurtükitule suhtes haavatavad.
Läbiv joon Vene meedias on kogu lääne süüdistamine toimunu eest. Välditakse toimunu kirjeldamist uue rindelõiguna. Kirjutati palju sellest, et lääneriigid õhutavad ukrainlasi tagant. Kõige enam saab pihta süüdistustega London.
Selle asemel keskendutakse Kurskis asuva tuumajaama suunalisele ründesirgele ja kirjeldatakse, kuidas kohalikud aitavad teineteist, pakkudes ümberasustatutele peavarju ja loovutavad sõdurite heaks verd. Komsomolskaja Pravda kirjeldas, kuidas Kurski oblastist suudeti päästa ukrainlaste himustatud imet tegev ikoon, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Sisuliselt summutati kogu Ukraina rünnak Vene meedias nii hästi ja kiiresti kui võimalik. Seda oli Venemaal oodata, sest ajakirjandusest on saanud Kremli propaganda tööriist, võttis Raadio Vaba Euroopa teema kokku.