Eelmisel aastal suri Euroopas kuumuse tõttu ligi 48 000 inimest

Murelikuks tekitavaid kuumalaineid on üha rohkem ka mujal maailmas. New Yorgis toimunud kliimaprotestil jäljendati kuumarabandusse surnuid. Foto: Gina M Randazzo/Zuma Press Wire/Scanpix

Eelmisel aastal suri Euroopas kõrgete temperatuuride tõttu 47 690 inimest, nendest 103 Eestis. Euroopa temperatuurid tõusevad võrreldes ülejäänud maailmaga kaks korda kiiremini.

Ajakirjas Nature Medicine avaldatud uurimuse kohaselt on kuumalained muutunud veelgi kuumemaks, pikemaks ja tavalisemaks, kuna inimesed on põletanud fossiilkütuseid ja hävitanud loodust. Üle maailma oli 2023. aasta kuumim aasta ja teadlased eeldavad, et tänavune aasta võtab selle tiitli peagi üle. Teadlased on ka avastanud, et jahedamates Euroopa riikides, nagu Ühendkuningriik, Norra ja Šveits, on oodata ekstreemselt kuumade päevade hulga suurenemist.

Kuumuse tõttu hukkunute arv on jätkuvalt suurim Lõuna-Euroopas. Mullu oli 35 riigis kokku 47 690 surmajuhtumit, millest 47 312 registreeriti kuumimal perioodil ehk juunist oktoobrini. Kuumusega seotud suremus oli eelmisel aastal kõrgeim Kreekas, kus hukkus 393 inimest ühe miljoni elaniku kohta, järgnesid Itaalia 209 surmaga miljoni kohta ja Hispaania 175 surmaga miljoni kohta. Eestis suri eelmisel aastal kuuma tõttu 75 inimest ühe miljoni kohta, kokku 103 inimest.