«Vova teab kõige paremini»: mida räägivad Kurski põgenikud sõja põhjustest Venemaa territooriumil

Pärast 6. augustit, kui Ukraina relvajõud alustasid operatsiooni Vene Föderatsiooni Kurski oblastis, ilmus Vladimir Putin fotodele ilma naeratuseta. Kuid juba 19. augustil (pildil) Aserbaidžaani presidendiga kohtudes näis Putin lõõgastunud olevat. Foto: Vyacheslav Prokofyev / Pool / AFP / Scanpix

Mis juhtus Kurski oblastis esimestel päevadel pärast Ukraina relvajõudude operatsiooni algust, kuidas kohalikud elanikud toimuvat tajuvad ja miks nad ei suuda mõista, et kui poleks olnud Putini otsust rünnata Ukrainat 2022. aasta veebruaris, siis oleksid nad elanud rahulikult oma kodudes edasi. Sellest rääkis portaalile Rus.Postimees sõltumatu ajakirjanik ja vabatahtlik Kurskist.

Tatjana (Vene Föderatsiooni territooriumil viibiva vestluskaaslase nimi on turvalisuse huvides muudetud) koges sõja saabumist Kurski oblastisse oma sünnipäeval, 6. augustil. Rohkem kui nädala jälgis ta õhuhäiresireenide saatel põgenikevoolu, kuid lõpuks sõitis ka ise uuest rindejoonest kaugemale. Tema sugulased keelduvad Kurskist lahkumast.

Tatjana, kus te olite 6. augustil, kui Kurski oblastis algas Ukraina relvajõudude operatsioon?