Teadlastele sõnul elab Antarktikas ligi 600 000 keiserpingviini, mis on oodatust kaks korda rohkem.
Pingviinide loendus pakkus üllatava tulemuse
Ühendriikide, Austraalia ja Ühendkuningriigi teadlased kasutasid esmakordselt lõunapoolusel elavate keiserpingviinide loendamiseks satelliittehnoloogiat. Oma töö tulemused avaldati aga ajakirjas PLoS One, vahendas BBC.
Kuigi teadlaste sõnul on keiserpingviinide arvukus tõusnud, kardetakse, et pingviinide seas kõige pikemate ja raskemate isendite arv võib kliimamuutuste tõttu siiski väheneda.
«Kui me tahame mõista, kas kliimamuutused ohustavad keiserpingviine, peame esmalt teadma, kui palju linde praegu on ja omama metoodikat nende iga-aastaseks jälgimiseks,» märkis Briti Antartika Uuringute (BAS) esindaja Peter Fretwell, kelle sõnul tuli teadlastele üllatusena, et keiserpingviinide arvukus on kaks korda arvatust suurem.
Teadlaste sõnul avastasid nad Antarktise mandril 44 peamist pingviinide kolooniat, neist seitse olid varem teadmata. Kui viimaste uuringute kohaselt elas valgel mandril 270 000-350 000 keiserpingviini, siis nüüd on nende arv teadlaste sõnul tõusnud 595 000ni.
«Selle uuringu mõju on kaugeleulatuv. Meil on nüüd efektiivne võimalus oma meetodite rakendamiseks ka teiste Antarktika vähetuntud liikide puhul,» märkis uurimuses osalenud Minnesota Ülikooli teadlane Michelle LaRue, kelle sõnul astuti edasi suur samm Antarktika ökoloogia uurimisel.
Samas näevad teadlased kliimasoojenemises pingviinide jaoks siiski probleeme, sest Antarktise jää sulamine võib kaasa tuua lindude elukeskkonna hävimise ning tekitada konkurentsi toidule. Siiski märkisid teadlased, et Antarktise jäämassiiv on võrreldes Arktikaga püsinud viimaste aastate jooksul võrdlemisi stabiilsena.
«Kui Antarktika soojeneb, saavad saabuda röövloomad ja konkurendid, mis tähendaks, et nende (pingviinide - toim) ökoloogilist nišši enam ei eksisteeriks ning see oleks keiserpingviinidele halb uudis,» hoiatas Fretwell.