POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Kolme väikse lapsega ema kolis tagasi rinde äärde

Nadežda Sekula koos lastega kodumaja ees. Vanema tütre nimi on Milana ja noorema nimi Sofia. Masinatehuvilise poja nimi on Artjom. Foto: Jaanus Piirsalu

Kramatorskis on viimasel ajal rohkem vaikust. Vaikust õhurünnakusireenide ja plahvatuste vahel. Sõjas ja suurlinnas õpid vaikust eriliselt hindama.

Kuigi lähimast rindelõigust on linnani jäänud kõigest 20 kilomeetrit, tuleb linna tagasi inimesi, kes põgenesid Kramatorskist sõja esimestel kuudel, kui sõda käis linnast 70–80 kilomeetri kaugusel.

28-aastane Nadežda Sekula tuli tagasi sünnilinna, mis võib juba peagi sattuda Vene armee suurtükitule ulatusse, kolme väikese lapsega. Tütred on kaheksa ja neli, poeg seitse aastat vana.

«Praegu on siin võrreldes 2022. aastaga rahulikum,» rääkis Nadežda Postimehele. Siis põgenes ta lastega (noorim oli siis kahene) päev pärast seda, kui Kramatorski vaksalit tabas raketilöök, mis tappis 60 linnaelanikku.

Nadežda ei valeta.

Tõepoolest on Vene väed Kramatorskit tänavu rakettidega rünnanud üksjagu vähem kui kahel esimesel täiemahulise sõja aastal. Veel ei terroriseeri Vene lennuvägi linna ka liugpommidega. Viimane ohvriterohkem rünnak oli aasta tagasi suvel, kui kesklinnas populaarset söögikohta tabanud Vene rakett tappis 14 inimest (sealhulgas kolm last).