/nginx/o/2016/12/19/6189451t1hfb68.jpg)
/nginx/o/2024/08/27/16319000t1h7686.jpg)
Mujalgi Euroopas paksu verd tekitav sisseränne on tõusnud keskseks teemaks Hispaania poliitilises debatis ning opositsioon kasutab seda malakana sotsialistist peaministri Pedro Sáncheze vastu, kellele nad heidavad ette migratsiooni kehva ohjeldamist.
Nääklemisele andsid hagu alla sajad Maroko sisserändajad – neist kümned alaealised –, kes pühapäeval ja esmaspäeval öise udu varjus Ceuta linna ujusid. Vahemere lõunarannikul asuvad tillukesed Ceuta ja Melilla enklaav on ainsad paigad, kus ELil on maismaapiir Aafrikaga. Nagu Kanaari saared, on ka mõlemad Marokoga külgnevad linnad võtnud viimasel ajal vastu tuhandeid ebaseaduslikult piiri ületanud immigrante.
Selle aasta esimese kuue kuuga on meritsi mööda nn Atlandi rändeteed jõudnud Kanaari saartele rohkem kui 20 000 põgenikku ja migranti, mida on 126 protsendi võrra enam kui 2023. aasta esimesel poolel. Samal ajal on seni ELis rände tulipunktiks olnud Itaaliasse saabuvate põgenike ja migrantide hulk kahanenud 65 protsendi jagu.
:format(webp)/nginx/o/2024/08/27/16319001t1h54c7.jpg)
Kanaari saarte vastuvõtusüsteem on olnud juba mitu kuud ülekoormatud ning olukord muutub ilmselt vaid hullemaks, kui eeldada uute migrandivoogude saabumist septembris. Saarestiku võimude hoole all on praegu umbes 5200 omapäi saabunud või teekonnal vanemad kaotanud lapsmigranti ning koos tuge vajava umbes 1800 Hispaania kodanikuga tähendab see, et kohaliku administratsiooni eeskostel on umbes 7000 last ja noorukit.
Saarestiku kohalik valitsus on taotlenud pikalt, et keskvõim leevendaks nende koormat, ning heidab Madridile ette, et see eirab rändekriisi, ei paku ressursse ega ka tegelikkuses toimivaid lahendusi probleemile, mis ähvardab aina suuremaks paisuda.
Olukord on samasugune Ceutas, kus kohalikud võimud paluvad abi, et tulla toime üle jõu käiva ülesandega võtta vastu migrante, kes on enklaavi saabunud viimaste nädalate jooksul. Kuni augustini oli autonoomse staatusega linna jõudnud 600 saatjata lapsmigranti.
Paremleer tõkestas ümberpaigutamise plaani
Hispaania läbisaamine valitsusega Rabatis muutus heaks pärast seda, kui Sáncheze valitsus möönis Maroko suveräänsust varasema Hispaania koloonia Lääne-Sahara üle. See tähendab, et erinevalt varasemast nõustub Maroko politsei oma Ceutasse jõudnud täiskasvanud kodanikud nüüd ilma vaidluseta tagasi võtma.
Alaealisi Hispaania tagasi ei saada ja nad pannakse kohalike võimude eestkoste alla. Sellest on saanud Madridile nüüd aga suur peavalu, mis põhjustab ka vaidlusi regionaalsete valitsuste vahel.
Viimasel parlamendiistungil enne suvepuhkust ei saanud valitsus vajalikku toetust immigratsiooniseaduse reformile, mis näinuks väiksema rändesurvega autonoomsetele piirkondadele ette kohustuse võtta oma hoole alla alaealisi migrante regioonidest, mille võimekus on ammendunud, nagu näiteks praegu Kanaari saarte puhul.
Ettepaneku lükkasid tagasi nii paremtsentristlik Rahvapartei (PP) kui ka katalaani iseseisvuslase Carles Puigdemonti paremerakond Junts, kes mõlemad jäid oma ultrakonservatiivsete rivaalide surve alla. Eriti kriitilised on Kanaari saartele, Ceutasse ja Melillasse saabuvate migrandilaste Mandri-Hispaania regioonidesse ümber paigutamise suhtes paremäärmuslik erakond Vox ning teised käreparempoolsed ühendused.
Suurima opositsioonijõu PP liider Alberto Núñez Feijóo hurjutas valitsuse reformikava, väites, et see tekitab nn tõmbeefekti, ja hoiatas migrandilaviini ohu eest. Feijóo sõnul võib lähikuudel Hispaaniasse saabuda veel 70 000 inimest, kui valitsus midagi ette ei võta.
:format(webp)/nginx/o/2024/08/27/16319002t1hfa6e.jpg)
Juulis nõustus konservatiivne PP siiski 347 alaealise migrandi vabatahtliku ümberpaigutamisega – vaid piisk meres, mis kuidagi ei leevendanud Kanaari saarte võimude koormat –, kuid selle peale lahkus Vox viies Hispaania regioonis paremtsentristidega moodustatud koalitsioonist, viidates erimeelsustele rändepoliitikas.
Voxi esimees Santiago Abascal ütles, et «kinnihoidmine oma põhimõtetest, mitte oma toolidest» viis selleni, et partei lahkus võimuliidust Valencia, Aragón, Murcia, Extremadura ja Castilla-Leóni piirkonnas.
Rahvapartei kutsub Sáncheze valitsust võtma vastu võimast majandusplaani, mis näeks ette investeeringuid piirikontrolli, sealhulgas lisaraha nii tehnilistesse lahendustesse kui ka inimtööjõudu, aga ka abi piirkondadele, koostööpoliitikat migrantide lähteriikidega ning ilma legaalse staatuseta Hispaanias viibivate inimeste kodumaale tagasi saatmist.
Katse veenda Aafrikat paate takistama
Peaminister Sánchez alustas eile ringreisi Senegalis, Gambias ja Mauritaanias, et tegeleda rändeküsimusega. Alates eelmise aasta lõpust on just Mauritaania olnud Kanaari saartele jõudvate cayuco’de – tillukeste paatide – peamine lähtekoht ning ennustuste järgi peaks inimeste vool sealtkaudu suve lõppedes hoogustuma, sest kokku langevad rahuliku mereilmaga hooaeg ja aina kasvav rändesurve Mauritaaniale, mis võõrustab kümneid tuhandeid Malist sõja eest pagevaid inimesi.
Mittetulundusühenduse Caminando Fronteras andmeil on Kanaari saartele viiv rändetee kõige eluohtlikum maailmas – mullu hukkus seal rohkem kui 6600 inimest.
Atlandi rändeteelt saabuvad inimesed moodustavad enam kui 70 protsenti kõigist Hispaaniasse saabuvatest ebaseaduslikest migrantidest. Smugeldamisjõugud lubavad inimestele 1500 euro eest kolme-nelja päeva pikkust reisi Aafrika rannikult Kanaari saartele, kuid seal kandis saab merel hukka palju rohkem paate ja laevu, kui avalikkus iial kuuleb.
Mittetulundusühenduse Caminando Fronteras andmeil on Kanaari saartele viiv rändetee kõige eluohtlikum maailmas – mullu hukkus seal rohkem kui 6600 inimest.
Sánchez käis Mauritaanias ka kuus kuud tagasi koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Sel reisil teatasid nad, et Aafrika lääneranniku riigile antakse rohkem kui 500 miljoni euro ulatuses majandusabi ja investeeringupakette. Hispaania valitsus lootis, et pärast rahasaju vallapäästmist kuivab cayuco’de tulv Kanaaridele kokku. Saarestikku saabuvate migrantide hulk ongi kahanenud, kuid mitte sellisel määral, nagu lootis Madrid.
Abiühenduse leiavad, et Hispaania pole rändeküsimusega ümber käinud kuigi eeskujulikult. Rohkem kui 2000 inimese surma Vahemerel seostatakse asüülitaotlejate tagasi sundimise operatsioonidega, mida on korraldatud ELi piirivalveameti Frontex toetusel, leidis 2021. aastal rahvusvaheline ajakirjanduslik uurimisprojekt. Politseinikke süüdistatakse ka migrantide peksmises või nende abistamisest keeldumises.
Mõned mittetulundusühenduse väidavad, et EL on aastaid andnud väljaõpet ja raha Liibüa mässulistele, et need tõkestaks migrandivooge, ning sealsele piirivalvele, kes vägivaldselt tõrjub ja peab migrante kinni Vahemere keskosa rändeteel.
Kuigi Hispaanias pole immigratsioon tekitanud seesugust pahameelt ja sisserändajatevastast vaenu nagu näiteks Ühendkuningriigis, mis on samuti hädas meritsi saabuvate põgenikega, kasvavad pinged ka Pürenee poolsaarel.
Sisseränne on hispaanlaste suuremate murede nimekirjas kerkinud varasemalt üheksandalt kohalt juba neljandaks, ilmnes arvamusküsitlusest.
Läinud nädalal kasutasid radikaalsed jõud sisserändevastase meeleolu üleskütmiseks ära juhtumit, kus noaga ründaja pussitas surnuks 11-aastase poisi. Paremäärmuslik liikumine Falang seostas rünnakut suure sisserändega Hispaaniasse, nagu hiljuti ässitati rahvast üles Ühendkuningriigis, kui üks nooruk tappis Southportis kolm väikest tüdrukut.
Hispaanias rünnaku ohvriks langenud Mateo mängis jalgpalli Toledo lähistel Mocejóni küla spordiplatsil, kui maskeeritud mees tormas väljakule ja pussitas teda mitu korda. Tapja põgenes ja politsei asus teda jahtima.
Kuigi Hispaania parlamendi suuruselt kolmanda jõu Voxi liider Abascal ei seostanud otseselt veretööd ja sisserännet, vihjas tema ametlik avaldus Hispaania ühiskonda varitsevale ohule, olgugi et tol hetkel polnud tapja isiku kohta veel midagi teda. «Nad muudavad Hispaania riigiks, mida pole võimalik ära tunda, ja eranditeta ohtlikuks kõigile põlvkondadele alates kõige noorematest kuni meie eakateni,» lausus Abascal.
Lõpuks vahistas politsei tapmises süüdistatuna 20-aastase Hispaania kodanikust noormehe, kes tunnistas mõrva üles ning keda kohaliku meedia teatel vaevavad vaimse tervise probleemid.
Sisseränne on aga hispaanlaste suuremate murede nimekirjas kerkinud varasemalt üheksandalt kohalt juba neljandaks, ilmnes valitsusasutuse Sotsioloogiliste Uuringute Keskus (CIS) arvamusküsitlusest. Vaid töötus, poliitilised probleemid üldiselt ja majandusküsimused tekitavad hispaanlastele rohkem meelehärmi.
Seejuures väärib aga mainimist, et kuigi ebalegaalne sisseränne Aafrikast kasvab endiselt, moodustavad suurema osa Hispaaniasse saabuvatest migrantidest seaduslikul teel saabuvad sisserändajad Colombiast, Marokost ja Venezuelast.