/nginx/o/2024/08/29/16322646t1h1002.jpg)
Ali Karimli on juhtinud Aserbaidžaani opositsiooniparteid Rahvarinne juba alates 2000. aastast, varsti veerand sajandit. Kohtusin temaga esmakordselt 2004. aastal Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee raportöörina Bakuud külastades.
Hiljem oli meil hulk kohtumisi nii Bakuus kui ka Strasbourgis. 2006. aastal ei väljastanud Aserbaidžaani võimud Karimlile uut passi, võttes opositsioonijuhilt võimaluse riigist välja sõita. See võib paista meile kummaline, aga Aserbaidžaani käekirja tundes on selline teguviis täiesti võimalik.
Nagu Alijevite klann ripub juba aastakümneid võimu küljes, on ka opositsioonis väga pikka aega esil ühed ja samad isikud. Osalt on see seletatav ka sellega, et normaalset poliitilist karjääri pole võimalik teha, aga taanduda pole ka õieti kuhugi. Opositsiooni tasalülitamine viimase 20 aasta jooksul on olnud jõuline ja see, et Karimli pole ei vangis ega emigratsioonis, on pigem erandlik.