/nginx/o/2024/09/02/16330879t1hbe34.jpg)
Prantsuse president Emmanuel Macron, kes jätkab pärast juulikuiseid parlamendivalimisi uue peaministri otsinguid, kohtub täna endiste presidentide Nicolas Sarkozy ja François Hollande'iga, samuti kohtub presidendiga endine peaminister Bernard Cazeneuve, kes on tõusmas võimalikuks valitsusjuhi kandidaadiks.
Endine juhtiv sotsialist Cazeneuve juhtis Prantsuse valitsust Hollande'i 2012.–2017. aasta ametiaja lõpukuudel ja oli aastaid siseministri kohal. Cazeneuve'ile lähedaste isikute sõnul «ei palu ta peaministri kohta, kuid võtaks selle ettepaneku saamisel kohusetundest vastu».
«Cazeneuve on vasaktiiba esindav vastutustundlik mees, kes ei võtaks arvesse üksnes riigi poliitilist, vaid ka majanduslikku olukorda,» lisasid tema lähiringi kuuluvad tundmatuks jääda soovinud isikud.
Uus peaminister peab võitma usaldushääletuse parlamendi alamkojas rahvusassamblees, mis on pärast suviseid erakorralisi valimisi lõhestunud pea võrdselt vasakparteide alliansi Uue Rahvarinde (NFP), Macroni tsentristide ja paremäärmusliku Rahvuskogu (RN) vahel. NFP nõuab endale parlamendi suurima blokina õigust valitsust moodustada, kuid 577-kohalises rahvusassamblees on neil 289-kohalisest enamusest puudu sadakond mandaati.
Macron on keeldunud nädalaid nimetamast peaministriks NFP kandidaati 37-aastast ökonomisti ja riigiteenistujat Lucie Castetsi. Presidendi sõnul nõuab põhiseadus, et ta tagaks «institutsioonilise stabiilsuse», mis tema sõnul ei oleks tagatud, kui rahvusassamblee Castetsi kohe umbusaldaks.
Macroni vastased väidavad, et president tegeleb valimiskaotusest põhjustatud kahjude piiramisega ja üritab vältida olukorda, kus uus valitsus tema reformidest kohe taganeks. Suvel õnnestus Macronil peaministri nimetamist Pariisi olümpiamängude tõttu edasi lükata, kuid nüüd on lähenemas 1. oktoober, kui valitsus peab esitama 2025. aasta riigieelarve eelnõu, mida peaministri kohusetäitja Gabriel Attali valitsus ei saa teha.
Iga uus võimalik valitsus peab leidma seaduste läbisurumiseks parlamendis toetust ka väljaspool erakondlikke piire.
Cazeneuve on pälvinud poolehoidu ka väljaspool vasakjõude nii oma varasema töö tõttu valitsuses kui ka tänu Sotsialistlikust Parteist lahkumisele 2022. aastal, kui sotsialistid moodustasid esimest korda liidu vasakäärmusliku erakonnaga Alistamatu Prantsusmaa (LFI).
«Cazeneuve on üks neist, kes tundub mulle võimeline koondama inimesi ka väljaspool oma leeri,» ütles rahvusassamblee Macroni toetajast spiiker Yael Braun-Pivet pühapäeval raadiojaamale France Inter. Ka Pariisi sotsialistist linnapea Anne Hidalgo nimetas teda laupäeval «usaldusväärseks ja tõsiselt võetavaks». Küll aga väitis LFI koordinaator Manuel Bompard uudistekanalile BFMTV, et ekspeaminister Cazeneuve'i «ei toeta ükski Prantsusmaa neljast vasakparteist».
«Me avaldame umbusaldust kõigile valitsustele, mida ei juhi Lucie Castets,» lisas Bompard.
Lisaks Cazeneuve'ile ja ekspresidentidele oodatakse esmaspäeval Macroniga kohtuma mõõduka paremtiiva üht juhti Xavier Bertrandi.