/nginx/o/2024/09/06/16339819t1h1843.jpg)
On august, sume suveõhtu Balti jaamas. Inimesed istuvad pinkidel, jutustavad, söövad, ootavad ühistransporti. Peatusesse saabub tramm number viis. Uksed lahti, inimesed peale. Uksed kinni. Kuid tramm ei stardi, sest selle taha on end haakinud viis 13–14-aastast poissi, kes juba sõitma kibelevad.
Inimesed vaatavad, vangutavad pead, ahhetavad ja ohhetavad, kuid keegi omal algatusel korda majja ei löö. Nii nad seal ripuvad, kuni tuleb trammijuht ning noorukid tagasi peatusesse kamandab, poisid alluvad ilusti.
Aga kui tramm päriselt liikuma hakkab, hüppab paar julgemat kambast siiski konksu peale, kätega tugevalt seina külge klammerdudes. Enam tramm ei peatu. Tuul vihiseb poiste juustes, huilates liiguvad nad järgmise peatuse poole, saateks šokeeritud vanadaamide pilgud.
/nginx/o/2024/09/06/16339827t1hfd82.png)