KRATITUD RAHA ⟩ Lätis otsustati mitmed külakoolid enne sulgemist ära remontida

Algkool Daugavpilsis. Foto: Ivars Soikâns / LETA / Scanpix

Lõunanaabri omavalitsused kulutasid sadu tuhandeid eurosid külakoolide remondiks, vahetult enne nende tegevuse lõpetamist.

Viimase kümne aasta jooksul on Läti maksumaksja rahast renoveeritud nüüdseks suletud koole kokku ligi 1,45 miljoni euro eest. Praegu keerab vinti üles skandaal, kus koolide remondi eest vastutavaid ametnikke süüdistatakse raha väärkasutamises, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.

Kirde-Lätis asuvas Alūksne piirkonnas likvideeriti viimase kümne aasta jooksul 11 kooli. Enamik nendest läbis enne kinnipanekut aga korraliku uuenduskuuri. Neli suletud kooli 11st seisavad praegu tühjana. Alūksne omavalitsus investeeris nonde ülesputitamisse enne sulgemisotsust kokku üle 800 000 euro.

Uued aknad, uksed ja katused 

Viidatud maakoolide uksed on kinni ja isegi kooliviidad on nende juurest juba ära võetud, kirjeldas LSM, tuues esile näitena 1000 elanikuga Alūksne linna lähedal asuva Alsviķu valla põhikooli.

Tegemist on maantee pervel asuva küla keskseima hoonega, mille läheduses on korvpalliväljak ja lehtla. Kool pandi kinni 2023. aasta veebruaris, sest seal õppis vähem kui 100 õpilast.

Kuigi tolle maakooli sulgemisest räägiti juba 2018. aastast, siis otsustas vald ometi kooli remontimisse suunata 50 000 eurot. Ära vahetati kogu vihmavee äravoolusüsteem, korda tehti ukseavad ja keldri tugisüsteem ning välja vahetati kõik aknad, vahendas kohalike elanikega rääkinud LSM.

«Piirkonnas elanike arv ei vähene. Minu noorim tütar käib lasteaias ja rühmad on alati täis. Nii sellepärast, et Alūksne linnas pole lasteaiakohti, aga ka sellepärast, et uued pered kolisid siia. Maal on seda tunda, et kõik sumiseb. Sellepärast oligi kurb Strautiņi algkooli kinni panna,» rääkis Läti Raadiole üks endise maakooli lapsevanem Sigita Mūrniece, kes on skeptiline ka omavalitsuse plaani suhtes tühjalt seisev koolimaja maha müüa.

Ülejäänud Alūksne piirkonnas tühjalt seisvates koolides keskenduti energiatõhususe parandamise projektidele. Remonti tehti paar aastat enne koolide kinnipanekut. Pool suletud koolide renoveerimisse pandud summast (ehk ligi 400 000) tuli omavalitsuse eelarverealt ja ülejäänud raha laenati kliima- ja energeetikaministeeriumi arvelt.

Suurelt remonditi näiteks Mālupe algkooli, Jaunanna muusika- ja kunstikooli ning Ilzene algkoolis. Mālupe algkoolis pakutakse praegu majutusteenust, aga Jaunanna ja Ilzene koolihooned on tühjad.

Ilzene algkooli direktor Inese Žigure kinnitas LSMile, et kooli sulgemine ei tulnud üllatusena ja selle põhjuseks sai vallaelanike väike arv. «Ma ei tea täpset arvu, aga umbes 250 [elanikku vallas]. (..) Viimastel aastatel oli väga vähe õpilasi. 2018. aastal oli meil 25 õpilast. Nii et see ei olnud igatahes üllatus,» ütles Žigure.

Kuigi Ilzene algkooli õpilaste arv aina vähenes, otsustasid Alūksne vallavolikogu liikmed investeerida 200 000 eurot hoone energiatõhususe parandamisse. Kolm aastat pärast seda kool suleti. Kooli kõrval on jalgpalliväljak. Kuigi maja on suletud, siis selle ümbrus on hooldatud, kirjeldas LSM.

«Kool on ju tegelikult kogukonna süda ja kui kooli pole, siis kogu ühiskondlik ja kultuurielu tasapisi kahaneb. Ja piirkond, see kõlab üsna karmilt, aga see sureb välja. Sest meil on nii vaikne, rahulik elu siin. Kui olid lapsed, oli olukord hoopis teistsugune kui praegu. Seda ei saa võrrelda,» rääkis Žigure.

1,45 miljoni eest on suletud koole renoveeritud Alūksne, Rēzekne, Salduse ja Limbaži piirkondades. Näiteks Ida-Lätis asuva Rēzekne omavalitsuse juht on Monvīds Švars, kes on ametis juba viimased 15 aastat. Tema on otsustanud nii investeeringud kui koolide sulgemise.

«Ma ei pea seda halvaks juhtimiseks,» sõnas Švars LSMile, viidates haridusasutuste optimeerimise kavale ja laste puudusele, mis ei võimaldanud piisavalt suuri klasse komplekteerida, et õppetööd jätkata. Remondiraha vaatab võim pikemas perspektiivis, sest hooneid saab kasutada ka muuks otstarbeks.

Energiatõhususe parandamise projektid 

Energiatõhususse suunatud raha puhul vaatavad kõigi pilgud ka ministeeriumi poole, kes jättis tegemata raha kasutuse järelevalve. Kliimarahastu kasutuselevõtu eelduseks oli, et kool töötab vähemalt viis aastat pärast remondi lõpetamist.