Haruldaste muldmetallide nälja kiuste on nende kaevandamine Kirunas kauge tulevikumuusika

LKABi kõneisik Ulrika Huhtaniska Kiruna linna kohal kõrguva Kirunavaara mäe otsas, mille all olevast maardlast on maaki kaevandatud üle 120 aasta. Firma soovib kaevandust laiendada ka linnast põhja poole. Foto: Berit Nuka

Põhja-Rootsi maapõues peituv haruldaste muldmetallide varu paneb rõõmust käsi hõõruma toormenäljas tööstuse, kuid tegelikult nende kaevandamiseni jõudmine Kirunas on alles mägede taga ning põhjustab teravaid vaidlusi saami kogukonnaga.

Rootsi paremvalitsus tegi eelmise aasta hakul haruldaste muldmetallide leiust teatamisest tõelise etteaste: riigi omandis Luossavaara-Kiirunavaara Aktsiaselts (LKAB) rääkis enam kui miljonist tonnist hinnalisest maavarast Kiruna külje all esimest korda samal päeval, kui Rootsi ELi eesistumise puhul oli põhjapolaarjoone taha kohale sõitnud kogu Euroopa Komisjon eesotsas selle presidendi Ursula von der Leyeniga.

LKABi tegevdirektor Jan Moström kasutas juhust rõhutada, et ELis praegu haruldasi muldmetalle ei kaevandata ning Kiruna võiks nii saada võtmerolli sõltuvuse vähendamises Hiinast, arvestades, et roheenergia üha laialdasem kasutuselevõtt eeldab aina rohkem muldmetalle. Aga juba siis oli selge, et nende toodangut lähikümnendil Kirunast tegelikult oodata pole.

Seda, et uue kaevanduse avamine jääb kümne või 15 aasta kaugusele, kinnitas nüüd Postimehele ka LKABi kõneisik Ulrika Huhtaniska. «Me töötame uuringuloa kallal, et saaksime uurida, kui palju muldmetalle seal leidub, ja siis raportis näidata, kui palju on kaevandamist väärt maavara, nii et selle pealt saaks raha teenida,» rääkis ta. Seega on kaevanduse avamiseks loa taotlemisenigi veel pikk tee minna.