Analüüs: raketihirmus Putin juba loobus Krimmist ja Donbassist

Suurbritannia peaministri Keir Starmeri ja USA presidendi Joe Bideni kohtumine Valges Majas 13. septembril 2024. Bideni kõrval vasakul on USA välisminister Antony Blinken, Starmeri kõrval Suurbritannia välisminister David Lammy. Foto: Stefan Rousseau / AP

Samal ajal kui Valge Maja väljendas muret Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini uue sõjaähvarduse suhtes ning USA ja Suurbritannia juhid lükkasid Ukrainale kaugmaarelvade andmise otsuse edasi, pole Ukraina-meelsed venekeelsed juutuuberid kaugeltki kartlikud. Üks neist leiab isegi, et Vene režiimi juht on juba Krimmist ja Donbassist sisuliselt loobunud.

Sõjandusekspert Juri Fjodorov kommenteeris Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini avaldust kohe neljapäeval, kui see kõlas. Ta leidis, et pigem on see tüüpiline Putini retoorika, mis suure tõenäosusega midagi olulist endaga kaasa ei too. Putini kasutatud väljend, et «peame tegema kohaseid otsuseid lähtuvalt ohtudest, mis meile vastu vaatavad» on Fjodorovi hinnangul tavapärane ning tähendab võimalike otsuste ebamäärasust, kuna need tehakse või jäetakse tegemata iga konkreetse kauglöögi järel.

«Kõlab nagu langeks taevas maa peale," aga ilmselt selle taga midagi ei ole, järeldab Fjodorov. Tõsiselt saaks tema arvates võtta seda, kui Putin oleks nimetanud konkreetselt, milline vastulöök tuleb. Fjodorov möönab, et ilmselt tõlgendavad Vene sõjakorrespondendid asja nii, et nüüd järgnevad Ukraina kauglöökidele Venemaa löögid NATO riikide pihta. Kuid mis saab sel juhul edasi? NATO ju vastab ja seda venelased tõenäoliselt ei taha. Siis on Venemaal küsimus, kas päästa oma nägu või teha nägu, et midagi erilist ei juhtunudki – nagu Kurski puhul tehti. Tõenäolisem on viimane.