Vana Afganistani meenutavad siiani tegutsevad kummitussaatkonnad

Afganistani naised kaks kuud pärast Talibani võimuvõtmist Kabuli tänaval meelt avaldamas: tänaseks ei või nad enam nii «vabalt» riietuda ega isegi mitte avalikus ruumis kõneleda. Foto: Stringer

Lailuma Sadid elas kümme aastat Brüsselis pagulase staatuses ja hoidis eemale oma sünnimaa Afganistani saatkonnast, aga ei taotlenud sellele vaatamata uut kodakondsust.

Pärast seda, kui Taliban 2021. aasta augustis Kabulis taas võimule tuli, alustas Afganistani Diasporaa Organisatsioonide Euroopa Võrgustiku (NADOE) juht Sadid Belgia kodakondsuse taotlemist.

«Lootsin naasta kodumaale, kui olukord paraneb,» põhjendab varem Afganistani kodanikuks jäämist Sadid Postimehele. Enne 2011. aastal Brüsselis varjupaigaavalduse esitamist töötas ta seal oma riigi diplomaadina, olles muuseas ka sideisikuks oma riigi ja NATO peakorteri vahel. Järgnes kümme aastat lihtsalt pagulasena elamist. Talibani uus tulek sundis teda järgmisele sammule: «Sain aru, minu jaoks Afganistanis enam kohta ei ole.»