REPORTAAŽ ⟩ Ukraina põgenike pelgupaik Berliini lennujaamas meenutab vabakäiguvanglat

Lääne-Berliini suurimast lennujaamast on saanud põgenikekeskus. Foto: Margus Paaliste

Vanem meesterahvas köhib kurgupõhjast röga välja. Beebi nutab lakkamatult. Keegi pöörab järjekordsest häirivast häälest üles äratatuna vineerist narivoodi alumisel asemel külge, üritades võhivõõrastest ümbritsetuna taas sõba silmale saada.

On tavaline kolmapäeva hommik Berliini lääneosa suurimas lennujaamas, mis õhinal välismaale sõita lootvate reisijate teenindamise asemel pakub varjupaika tuhandetele sõjapõgenikele ja asüülitaotlejatele.

Selleks hetkeks, kui lõputuna tunduvate häälte keskel ükskord uinuda saab, on seljataga peadpööritav kadalipp – alates kodumaalt võimalike kukkuvate pommide alt põgenemisest registreerimisprotsessini uues riigis. Need, kel õnnestunud mõni tööots saada, on juba läinud tööpäevaks Tegelist ära, ülejäänud veeretavad pead-jalad koos päeva õhtusse.

2020. aasta lõpus lennuliiklusele suletud Berliin-Tegeli lennujaamas paikneb Venemaa täiemahulise invasioonisõja algusest alates põgenikekeskus, mis pakub ulualust rohkem kui 5000 põgenikule. Suurem osa neist on saabunud Ukrainast, lisaks rohkem kui 800 asüülitaotlejat peamiselt Türgist, Afganistanist ja Iraagist.