Saada vihje

Sannikov: mind üritati viia enesetapuni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andrei Sannikov kohtus.
Andrei Sannikov kohtus. Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal vanglast vabastatud Valgevene opositsiooniliider ja endine presidendikandidaat Andrei Sannikov rääkis esmaspäevases usutluses Reutersile, kuidas Valgevene autoritaarsed võimud üritasid viia teda vanglas enesetapuni, ning kutsus valitsust vabastama ka teisi poliitvange.

Sannikov (58) ütles, et valitsus saatis tema juurde vanglasse provokaatorid, kes üritasid tema vaimu murda ning ajada teda oma elule kätt külge panema.

«Nende provokatsioonide eesmärk oli mind alandada, viia minu staatus kaasvangide silmis nii madalale kui võimalik. Olen kindel, et mind tõugati enesetapule. Seda, mis minuga toimus, organiseerisid sadistid, kes tundsid suurepäraselt kinnipeetava psühholoogiat ja teadsid, mis minu hinges toimub,» lausus Sannikov.

Eelmisel aastal president Aleksandr Lukašenko tagasivalimise vastasel meeleavaldusel osalemise eest viieks aastaks vangi mõistetud Sannikov ütles, et teda viidi seitse korda ühest vanglast teise.

Sannikovi sõnul olid mõned tema kaasvangid, kes pandi temaga ühte kongi, seal ilmselt vaid selleks, et tema elu põrguks teha – nad olid isegi kuritegelikus maailmas väljaheidetud ning tema kohtlemine oli samaväärne piinamisega.

«Nüüd tahan oma purustatud elu uuesti üles ehitada,» ütles endine asevälisminister, kutsudes valitsust vabastama ka teisi poliitvange.

«Poliitvangide vabastamine peab olema prioriteet,» ütles Sannikov usutluses. «Me ei tea, mis nendega toimub.»

Sannikovi vabastamine võib leevendada pingeid Minski ja Euroopa Liidu vahel, kes taotles tema vabastamist ning kutsus veebruaris Valgevenest tagasi oma suursaadikud.

Lukašenko andis Sannikovile armu pärast seda, kui EL kehtestas reale Valgevene ametiisikutele ja ärimeestele viisakeelu ja külmutas nende varad Euroopa Liidus.

Tagasi üles