/nginx/o/2024/09/29/16386319t1hf60b.jpg)
Osaline rahu Armeeniaga ei ole võimalik, ütles Aserbaidžaani välisminister laupäeval ÜRO Peaassambleel, kus Armeenia oli mõni päev varem esitanud optimistlikuma sõnumi.
Armeenia ja Aserbaidžaan on pidanud aastakümnete vältel maha mitu sõda Mägi-Karabahhi pärast, mille Aserbaidžaan eelmisel aastal välksõjaga tagasi vallutas, nii et pea kõik selle 120 000 elanikku Armeeniasse põgenesid.
Sestpeale on pooled astunud samme rahuleppe sõlmimiseks.
«Osaline rahu ei ole võimalik pärast nii suurt valu ja kannatusi, mille on põhjustanud territoriaalnõudlused naabrite suhtes,» ütles Aserbaidžaani välisminister Ceyhun Bayramov ja nõudis muudatust Armeenia põhiseaduses, mis räägib Mägi-Karabahhi taasühendamisest.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ütles neljapäeval, et rahu Aserbaidžaaniga «pole mitte ainult võimalik, vaid ka käeulatuses».
Nii Aserbaidžaan kui Armeenia on öelnud, et 80 protsenti leppest on valmis ja maha on märgitud ka piir, kuid Aserbaidžaan soovib enne leppe lõplikku allkirjastamist kõik küsimused lahendada.
Pašinjan ütles ÜRO Peaassambleel, et on valmis täitma Bakuu olulise nõudmise ning avama transprdiühenduse läbi Armeenia Aserbaidžaani autonoomsesse Nahhitševani vabariiki, millega saaks Aserbaidžaan ühenduse oma traditsioonilise liitlase Türgiga.
Pašinjani arvates peaksid Armeenia ja Aserbaidžaan allkirjastama esialgse rahuleppe kohe. «Ei ole ühtki pretsedenti, et rahulepe või üldse mingi lepe reguleeriks ja lahendaks kõik,» ütles ta.
Bayramov rõhutas aga laupäeval, et rahuleppe lõplik kuju nõuaks, et Armeenia «loobub põhiseadusmuudatuste kaudu seaduslikult alatiseks territoriaalsetest nõuetest Aserbaidžaanile», nii et Aserbaidžaani territoriaalne terviklikkus ei oleks enam «õiguslikus limbos».
Ta süüdistas Armeeniat ka kaitseelarve järsus suurendamises ja suure hulga ründerevlade soetamises nii traditsioonilistelt kui uutelt tarnijatelt.
Kõigest hoolimata tõdes Bayramov, et suhete normaliseerimises on saavutatud märkimisväärset edu, ning kutsus üles viivitamatutele sammudele, et protsessiga «praegusel kriitilisel hetkel» lõpule jõuda.
Armeenia põhiseaduse muutmine nõuab rahvahääletust, mis on pikk ja ettarvamatu tulemusega protsess. Lääne diplomaadid näevad selle nõudmises Bakuu katset nõuda võimatut, et ei peaks rahuleppele alla kirjutama.