:format(webp)/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
/nginx/o/2024/10/03/16395677t1hb748.jpg)
Kremli kellad on praegu keeratud 5. novembri peale, siis nende praegune ajaarvamine ammendub ja midagi saab juhtuma hakata, võib järeldada erinevate analüütikute, näiteks Michale Nacke’i käsitlustest.
Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) järeldas neljapäeval tehtud ülevaates, et vaatamata Vuhledari vallutamisele raugeb Venemaa pealetung Ida-Ukrainas lähemate kuude, aga võib-olla isegi nädalate jooksul, sest Venemaal lihtsalt ei jätku enam ressursse.
Väiteid Venemaa ressursside peatse ammendumise kohta on muidugi esitatud ka varem, kuid praegu võib tõsi taga olla ennustusel, et Moskva püüab viimase välja panna just enne 5. novembril toimuvaid USA presidendivalimisi. Sellest ajast edasi pole enam lootust uusi maid võita, vaid panus tehakse vallutatu põlistamisele.
Moskva püüab viimase välja panna enne 5. novembril toimuvaid USA presidendivalimisi.
Kremli peaootus on endiselt Donald Trumpi võit USA valimistel, mis jätaks Ukraina edasise abita ja sunniks ta Venemaa tingimustel läbirääkimistele. Vähemalt viitavad sellele praegused Kremli tegevused ning väljaütlemised.
Ka populaarne Kremli-vastane juutuuber Michael Nacke näeb, et sõja praegune käik rullub edasi veel kuu aega ning USA valimistele järgnev aeg viib paratamatult läbirääkimiste suunas. Trumpi võidu korral oleksid tingimused Ukraina jaoks muidugi oluliselt raskemad, sest Kreml saab võimaluse dikteerida oma tingimusi, juhul kui Ukraina jääb edasise abita ja Trump selle külmutab.
See ei tähenda küll, et Venemaa saaks Ukrainale dikteerida kõiki oma tingimusi ja kindlasti jääb Kiiev iseseisvaks, küll aga tähendaks see ilmselt NATOga liitumisest loobumist ning arvestatava osa territooriumi loovutamist, mida pole võimalik katta praeguseks saavutatud osalise kontrolliga Venemaale kuuluva Kurski oblasti üle.
Nacke’i hinnangul on väga võimalik, et Ukraina keeldub sellistest tingimustest, kuid kui Valges Majas on Trump, muutub Ukraina edasine sõdimine «tuhat korda raskemaks». Ta leiab, et sel juhul peab Kiiev tegema ränki otsuseid, sealhulgas välja kuulutama üldmobilisatsiooni alates 18. eluaastast.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/05/15870036t1hce65.png)
Kui võitma peaks Kamala Harris, on Ukraina võimalused sõda jätkata kordades paremad ning Venemaa ei suuda enam rünnata. Sel juhul on küsimus Nacke’i arvates pigem selles, kui tugev on Venemaa kaitse. Kuna praegu sõdib Venemaa selgelt viimast jõudu kokku võttes, siis Harrise võidu korral on Venemaa režiimi juhil Vladimir Putinil kaks võimalust – kas kuulutada välja suur mobilisatsioon või minna päriselt läbirääkimistele sellistel tingimustel, kus Venemaa oma tahet kuigi palju dikteerida ei saa.
Millise tulemuseni sellisel juhul jõutakse, Nacke väga täpselt aimata ei püüa.
Hoogsamad analüütikud ennustavad siinkohal muidugi Putini režiimi lõppu ja vahest veelgi repressiivsema, veel agressiivsema võimu tulekut. Seda, et Putin ise oleks võimeline mingeid tagasisamme tegema, ei peeta ülearu tõenäoliseks ja ilmselt johtub sellest ka mõttekäik, et siis tema aeg ammendub.
Kuna viimsepäevaootuses esitatakse ikka apokalüptilisi sõnumeid, ei maksa ka imestada, kui tuumasõjajutt hoogu kogub – seda eriti Venemaal.