Hundid pöörduvad tagasi Rooma

Hunt Sitsiilias. Foto: TIZIANA FABI / AFP / Scanpix

Itaalia hundipopulatsioon on jätkuvalt väljasuremise äärel ja Brüsseli otsuste ning karjakasvatajate lobi tõttu ähvardab neid taas oht sattuda küttide kuulide ette.

1980. aastal alustati Itaalias kohaliku hunditõu päästmise operatsiooni. Huntide arvukus oli selleks ajaks langenud juba alla 100 isendi. Sute küttimine käis aktiivselt, sest põllumeeste soov kaitsta oma kariloomi oli tugevam kui looduskaitsjate suutlikkus veenda üldsust loodusliku mitmekesisuse hoidmise vajaduses. Nii kostitasidki veel nelikümmend aastat tagasi Itaalia külaelanikud hundikorjustega külla saabunud jahimehi ohtra veini ja juustuga, rääkimata heldest pearahast.

Kesk-Itaalias asuvasse Abruzzo mäestikusse loodud huntide kaitsealal elavad Romolo ja Lika, kes on Itaalia huntide tõu tõelised esindajad. Nad on sileda, lühikese, pruuni karvaga ja nende esimesi käppasid kaunistavad muust kasukast tumedamad toonid. Isane Romolo on toon tumedam kui emahunt Lika. Sellel spetsiaalselt Itaalia ajaloolise hunditõu säilitamiseks püsti pandud looduskaitsealal on huntidel metsani küündiv aedik, kirjeldas The Times.

«Need on puhas canis lupus italicus,» ütles riikliku Centro Visita del Lupo hundiekspert Luciana Di Marco Briti ajakirjanikule. «Looduses ristuvad iidsed Itaalia hundid kas koerte või Alpide tagant pärit suguvendadega. Viimaste populatsioon Itaalias kasvab.» Lika ja Romolo on seega Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust imetanud emahundi järglased.

Kui nood soed aga praegu Itaalia pealinna saabuksid, siis ei ootaks neid ees vägev ja lahke vastuvõtt, vahendas The Times, lisades, et Alpidelt alla tulnud hundid rikkusid selle piduliku austusavalduse ära, ampsates julgelt pealinna ümbritsevatel põldudel rohtu nautinud lambakarju. Eelmisel kuul hammustas üks jultunud susi Rooma pargis isegi ühte tüdrukut.

Huntide arvukus kasvab kõikjal ELis ja seetõttu otsustaski Euroopa Komisjon suurendada nende küttimist ehk langetas huntide kaitsestaatust.

«Peame hunte kaitsma, kuna nad hoiavad loodust tasakaalus. Nad on toiduahela tipus ja jahivad hirvi ning metssigu. Kui hunte pole, söövad hirved ja metssead maa paljaks ning tekitavad mägedes erosiooni ja maalihkeid,» rääkis Di Marco. Hundieksperdi arvates on Itaalia lambakarjade kaitsmiseks vaja lihtsalt rohkem hästi väljatreenitud karjakoeri.

Abruzzo mäestikku ehitatud huntide kaitsealale on toodud ka vigastatud hunte, kes looduses enam ise hakkama ei saa. Nende hulgas nägi Briti ajakirjanik pimedat hunti Ceciliat, kes sai löögi autolt ja jäi lombakaks. Nood ajaloolised Itaalia hundid elavad kuue- või seitsmeliikmeliste perekondadena ja saaki kütivad nad karjas.

Lambakoerad oleksid samas võimelised hästi karja kaitsma. 350 lamba kaitsmiseks oleks Di Marco arvates vaja ligi 20 treenitud karjakoera ja põllumeeste probleem oleks lahendatud, ilma et hunte peaks maha nottima.

Rooma lähedal lambaid kasvatav Luigi Novelli ei ole aga hundieksperdiga sugugi nõus ning tervitab Brüsseli otsust huntide küttimise lubamise kohta. «Hundil pole midagi lihtsamat murda kui minu lammas,» tõdeb Briti ajakirjanikuga rääkinud Novelli, lisades, et metssea kättesaamine nõuab hundikarjalt ikkagi palju suuremat pingutust kui lambajaht.