Skip to footer
Saada vihje

ÜLEVAADE Tokajev ostab Kasahstanile Trooja hobuse

Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev.

Kasahstan kiitis referendumil heaks tuumajaama rajamise ja suure tõenäosusega rajab selle Venemaa. Vaatlejatele jääb aga mõistatuseks see, miks Kasahstan tuumajaama vajab.

Läinud pühapäeval kiitis Kasahstan referendumil heaks tuumajaama rajamise, kui ametlike andmete järgi osales rahvahääletusel 63,66 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ning jaama ehitust toetas 71,12 protsenti hääletanuist.

Rajatav tuumajaam peab kerkima Balhaši järve äärde ning selle ehitamiseks konkureerivad väidetavalt Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja Lõuna-Korea.

Pole saladus, et tuumajaama ehitamine on Kasahstani presidendi Kassõm-Džomart Tokajevi projekt ning teistsugust tulemust olnuks referendumilt raske oodata.

Rahvahääletust saatnud uudised kõnelesid sellest, et tegemist oli just sellise malli järgi ellu viidud referendumiga, nagu see on ühes endises Nõukogude Liidu vabariigis tavapärane. Kümneid tuumajaamavastaseid aktiviste vahistati, aga riigi kontrollitud ajakirjandus edastas samal ajal «vennalikest» SRÜ riikidest, nagu Venemaalt ja Valgevenest, saabunud vaatlejate kiidulaulu rahvahääletuse heale korraldusele.

Projekti kriitikud ütlesid aga, et referendumil esitatud küsimus on sisulage, sest puuduvad vastused kaasnevatele küsimustele ehk kes ehitab, milline on ehitaja huvi ja mida saab sellest Kasahstan (vt näiteks kommentaari kanalis jurttyń balasy)?

Kõik märgid näitavad, et tegelikult ehitab Venemaa Rosatom ning Hiinal võib olla mängus oma roll, kuid Prantsusmaast ja Lõuna-Koreast kõneldakse suitsukatteks. Varemalt räägiti muide isegi USA huvist, kuid juba ammu on ses osas vaikus. Kuna Kasahstani riigieelarve on kroonilises puudujäägis, siis saab ehitamine käia vaid krediidiga. Milline võiks olla Prantsuse EDFi või Lõuna-Korea firma huvi ehitada tuumajaama riigis, kes pole võimeline selle eest maksma?

Kümne miljardi dollari ulatuses krediiti on ilmselt valmis andma Hiina, kui tema riiklik tuumakorporatsioon saab jaama ehitada, võttes sellega olulise otsustusõiguse Kasahstani majanduse üle. Küll aga on teada, et Hiina käitub sellistel juhtudel koloniaalperemehena ja sellega on Kasahstanil juba kogemusi. Viimasel ajal pole ka Hiina erilist aktiivsust ilmutanud.

Juri Švets

Tuumajaama kriitikud Kasahstanis on enamasti kindlad, et tegelikkuses on kokkulepe Venemaaga tuumajaama ehitamiseks juba ammu vaikivalt olemas. Juri Švets meenutab, et sellest oli esimest korda juttu siis, kui Kasahstani praegune president Tokajev kohtus oma ametis esimest korda 2019. aastal Venemaa juhi Vladimir Putiniga.

Kõige kummalisem on aga projekti puhul see, et Kasahstanis pole elektrienergia defitsiiti ning tekib küsimus, miks ta üldse vajab eluliselt tuumajaama, mis tuleb rajada võõra raha eest ning võõraste kätega. Populaarse Youtube’i kanali jurttyń balasy ankur Murat Daniyar väitis enne referendumit, et vaatamata aktiivsele ajupesule tuumajaama toetuseks, kuhu kaasati populaarseid artiste, pole tulnud mõistlikke selgitusi, miks on kallihinnalist tuumajaama enam kui 10-aastase ehitusajaga tarvis.

Sellest koorub oletus, et tegemist on Tokajevi ja Putini tehinguga. Tokajevi võim Kashstanis saab Kremlilt toetust ning Kreml saab täiendava kontrolli Kasahstani üle.

Enne rahvahääletust püüti Venemaa rolli teiste võimalike konkursiosalistega hajutada, arvestades, et avalikkus ei kiida heaks Venemaa sõjategevust Ukrainas ning inimestel on meeles keskkonnakahjud, mida Kasahstan pidi kandma, kui teda sisuliselt kasutati Nõukogude Liidu tuumapolügoonina.

Švets peab võimalikuks, et tuumajaama usaldamine Venemaale võib käia ka topeltskeemi järgi, mille puhul ehitusõiguse saab Venemaa, aga rahastus tuleb ikkagi Hiinalt. Sel juhul kontrolliks Venemaa Kasahstani, aga Hiina tugevama osalisena nii Venemaad kui ka Kasahstani.

Švets ei välista oma kommentaaris ka võimalust, et Kasahsani tuumajaam võib osutuda kattevarjuks, mille abil valmistub Hiina andma sanktsioonide all ägavale Venemaale hoopis olulisemat abi, mida otse anda on võimatu.

Kommentaarid
Tagasi üles