Nobeli füüsikapreemia anti tehisaru tegelikele vanematele

John Hopfield (vasakul) ja Geoffrey Hinton said tänavuse Nobeli füüsikapreemia mõtlevate masinate loomise eest.  Foto: Princeton University via AP and Noah Berger/AP Photo/Scanpix

Eile kell pool üks päeval Eesti aja järgi anti Rootsi kuninglikus akadeemias Stockholmis teada 2024. aasta Nobeli füüsikapreemia saajad: John Hopfield (snd 1933) Princetoni ülikoolist ja Geoffrey Hinton (snd 1947) Toronto ülikoolist.​ Nende loodud lahendused – mitmesugused närvivõrgud ning nende õpetamise viisid – on aluseks tehisintellektile, mida aina laiemalt kasutatakse.

Praegusajal kuuleme ja loeme aina enam masinõppest ja tehisarust, samuti suurtest keelemudelitest. Närvivõrke katsetati juba 1960ndail, kuid tulemused tekitasid pigem kõhklusi. 1980. aastate paiku jätkasid aga Hinton ja Hopfield katsetusi ja suutsid tõestada, et täiesti uudne masinmälu ja ka mustrite äratundmine on masinatele igati jõukohane ülesanne. Toonastele arvutitele loodud närvi- või neurovõrgud koosnesid kümnetest sõlmedest ning nende peal sai demonstreerida ülesannete lahendamist, mis olid küll palju lihtsamad kui tänapäeva suurtele keelemudelitele (LLMid) antavad.