/nginx/o/2008/12/26/109957t1h14c6.jpg)
Euroopa Liidu viis liikmesmaad kuuluvad maailma kümne kõige vähem religioosse riigi hulka ning tabeli tipus troonib kindlalt Eesti koos teiste põhjapoolsete maadega.
Gallup: eestlased on uskmatuim rahvas maailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
kirjutab, et äsja avaldatud
kohaselt vastas vaid 14 protsenti eestlastest jaatavalt küsimusele, kas religioon mängib tema igapäevaelus tähtsat rolli - seda on vähem, kui kusagil mujal meie planeedil.
Eesti sabas tulevad väikese vahega teised Põhjala riigid Rootsi (17 protsenti) ja Taani (18 protsenti), euroliitu mittekuuluv Norra (20 protsenti). Tšehhid jäävad viiendale kohale usuleigeimate rahvaste pingereas. Selles endises idabloki riigis peab kirikut tähtsaks veidi üle viiendiku rahvast (21 protsenti).
ELi liikmesmaadest mahub esikümnesse aga veel suurriik Prantsusmaa, kus peab kirikut tähtsaks täpselt veerand elanikkonnast (25 protsenti) - sama palju kui Jaapanis, neist ettepoole mahuvad aga veel islamiusuliseks peetav Aserbaidžaan (21 protsenti) ning ka Hiina eritsoon Hong Kong (22 protsenti). Esikümne lõpetab tabelis Mongoolia ja teist kümmet alustab Valgevene, mõlemad 27 protsendiga.
Põhja poole jäävad Ühendkuningriik, Soome, Holland, aga ka ida pool asuvad Leedu, Läti ja Bulgaaria on euroliidu liikmetest samuti nende riikide seas, kus suurem osa rahvast ei pea religiooni sedavõrd oluliseks osaks oma elust. Kontrastina on aga ühenduse kõige usklikumad maad katoliiklikud Itaalia, Portugal ja Poola ning ortodokssed Rumeenia ja Kreeka.
Euroopa Liidu riigid ei pääse siiski ligilähedalegi maailma kõige usklikematele riikidele, sest Egiptuses pidasid kirikut tähtsaks pea kõik küsitletud, Bangladeshis ja Sri Lankal aga vaid protsendi võrra vähem. Selle tabelipoole tippu mahtusid veel mitu Aafrika ja Aasia riiki, kus uskmatuid on vaid paar protsenti.
USA uuringukompanii Gallup analüütikute Steve Crabtree ja Brett Pehlami arvates võib küsitluse tulemusi vähemalt osaliselt seletada asjaoluga, et religioossuse tase on tugevalt seotud inimeste keskmise elatustasemega. Samas on kirikut ebaoluliseks pidavate rahvaste seas ka mitu endise kommunismileeri riiki.
Kõige usklikum nn rikas riik on Ameerika Ühendriigid, ehkki sealgi on osariikide vahel suured erinevused. Mississipi (85 protsenti) asub tabeli ühes ja Vermont (42 protsenti) teises otsas - keskmiselt pidas kirikut tähtsaks kaks kolmandikku ühendriiklastest.
Gallupi uuring viidi läbi 143 erinevas riigis, millest igaühes küsitleti telefonitsi või näost-näkku viimase kolme aasta jooksul ligi 1000 inimest, võimalikuks veaks arvestatakse 4 protsendipunkti. Samas võib tulemusi mõjutada või eelarvamuslikkust tekitada ka küsimuste erinev sõnastatus eri keeltes ja ka praktilised raskused küsitluste läbiviimisel.
Maailmas keskmiselt pidas religiooni oma elus tähtsaks kaheksa inimest kümnest.