INTERVJUU ⟩ Mõttekodalane: riskivalmidus kaitseb Prantsusmaad Kremli eskalatsioonišantaaži eest

Prantsusmaa võimud pole julgenud langetada kõige raskemaid otsuseid Ukraina abistamiseks, kritiseerib julgeolekuekspert Élie Tenenbaum. Foto: Raul Mee/RKK

Prantsuse ühiskonnas valitseb paljudest teistest maadest palju suurem valmidus relvastatud operatsioonideks, kaasa arvatud ohvrite toomiseks, mistõttu pole Venemaa eskalatsiooniähvardustel riigile niivõrd kammitsevat mõju, leiab julgeolekuekspert Élie Tenenbaum.

Prantsusmaa Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (IFRI) julgeoleku-uuringute keskuse direktor ütles usutluses Postimehele, et kuigi riigi kehvas seisus eelarve seab piirid sellele, kui palju relvaabi saab Pariis sõjas Ukrainale pakkuda, on seda püütud kompenseerida teistest väiksema riskipelguse najalt tehtavate algatuste ja avaldustega – näiteks president Emmanuel Macroni ettepanek instruktorite Ukrainasse saatmisest –, mis aitavad anda Kiievi püüdlustele poliitilist impulssi.

Prantsusmaa uues valitsuses on nii välis- kui kaitseministri koht endiselt küll president Macroni tsentristide käes. Kas sellest hoolimata võib parempoolse peaministri Michel Barnier’ käe all oodata muutusi riigi välis- ja kaitsepoliitikas?

Minu arvates ei too uus valitsus kaasa suurt muudatust välis- ja kaitsepoliitikas. Pigem arvan, et see jääb endiseks. Barnier ise, kuigi ta on parempoolsete ridadest, sobib väga hästi kokku tsentristliku välispoliitika aspektidega. Ta on tugevdanud oma kabinetti välispoliitika valdkonnas, seega on oodata käed-küljes-lähenemist välispoliitikale.

Mis puutub personali, siis Euroopa asjade asevälisminister Benjamin Haddad oli varem Washingtonis mõttekodalane ja juhtis viimased aastad [parlamendis] Prantsuse-Ukraina sõprusrühma. Nii et ta pühendub väga president Macroni n-ö Bratislava agendale ja heas mõttes kõigele, mis on juhtunud alates 2023. aasta algusest.

Ja kaitseminister Sébastien Lecornu jääb ametisse, nii et poliitika suund ei tohiks muutuda.

Kui vaatame üldist poliitilist olukorda, siis valitsusel pole [parlamendis] enamust. Seetõttu vajavad nad kõigi seaduste vastu võtmiseks opositsiooni hääli või vähemalt seda, et opositsioon ei hääleta valitsuse kukutamise poolt. See on väga keeruline. Ning me teame, et üldine eelarveolukord paistab väga karm. Nii et kõik valmistuvad eelarveks, mis ei pruugi olla kuigi suur, eriti kaitsevaldkonnas – välispoliitika on pisut teine asi –, kuid mis puutub Ukraina abistamisse ja kaitse moderniseerimisse. (Intervjuu on tehtud enne seda, kui Barnier esitas eelmisel neljapäeval tuleva aasta eelarvekava, mis kätkeb 60 miljardi euro ulatuses kärpeid, kuid jätab kaitsekulude rea puutumata – B. N.)

Ma siiski arvan, et võivad tulla mõned mitte nii halvad üllatused ja mõned head üllatused, kui nad jäävad seniste plaanide juurde. Kuid kõik mõneti eeldavad, et ühel hetkel seab eelarve piirid. Mis on probleem, sest isegi juba enne valimisi oli see keeruline koht, eriti mis puudutab Ukraina abistamist. Näiteks võttis Prantsusmaa endale kohustuse eraldada 2024. aastal selleks kuni kolm miljardit eurot ja me ei ole veel sealmaal ning vaadates eelarve olukorda, oleksin ma positiivselt üllatunud, kui me suudaks sinna jõuda.