Tühjenenud ladudega liitlased loodavad nüüd Ukraina sõjatööstuse hüppele

Ukraina võitlejad nende kodumaise sõjatööstuse Bohdanaga. Foto: Anatoli Stepanov/AFP/Scanpix

Samal ajal, kui liitlaste laod on tühjenenud relvastusest ja varustusest, mida Ukrainale saata, nähakse uut lootust sõjas riigile raha saatmises, et too saaks selle eest venelaste vastu võitlemiseks vajaliku kraami ise toota.

Ukraina sõja seis ning liitlaste võimalused ja viisid selle riigi aitamiseks on üks põhiteemadest täna Brüsselis algaval NATO kaitseministrite kohtumisel. Sinna tuleb isiklikult kohale ka sõjas riigi kaitseminister Rustem Umerov.

«Fookus hakkab liikuma sellele, et läbi rahalise abi oleks võimalik kas Ukrainast endast või laiast maailmast leida täiendavalt midagi, millega Ukrainat aidata. Enda ladudes hakkavad paljudel riikidel piirid kätte jõudma,» nentis juba eile Brüsselisse saabunud kaitseminister Hanno Pevkur.

Ka Eestit NATOs esindav suursaadik Jüri Luik avaldas veendumust, et viimase aja kõige perspektiivikam teema on tootmise käivitamine ja soodustamine Ukrainas endas.

«Ukrainlastel on väga tugev insenerikaader, laiaulatuslikud teadmised relvastuse tootmisest. Oli ta ju ka Nõukogude ajal juhtiv piirkond, kus relvi valmistati. Põhimõtteliselt on Ukraina tehastel olemas plaanid, teadmised, tööpingid, aga ei ole raha,» märkis Luik. «Väga paljude relvasüsteemide puhul on kaugelt odavam ja praktilisem toetada nende tootmist Ukrainas.»