:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2024/10/17/16425224t1h0267.jpg)
Migratsiooni teema osutus ülemkogu võõrustavas Brüsselis nii kuumaks, et algselt kitsamale ringile mõeldud Itaalia peaministri Giorgia Meloni organiseeritud rändeteemalisele eeltippkohtumisele saabus neidki huvilisi, keda otseselt kutsutud polnud. Seal istusid lõpuks koos kümne ELi maa esindajad Taanist Kreekani.
Migratsioon oli põhiteema ka samal hommikul peetud paremtsentri erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei liidrite tippkohtumisel, kus osales Isamaa esindajana ka Urmas Reinsalu. Neist parteijuhtidest 11 olid hiljem ülemkogule suundunud riigijuhid, samuti osalesid seal europarlamendi president Roberta Metsola ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Nii Reinsalu kui Eesti riiki ülemkogul esindav peaminister Kristen Michal kasutasid rände teemas toimuva kohta sõnu paradigma muutus.
«Mina siin olen esimest korda, aga ka liidrid, kes on siin käinud kolm või neli aastat või kauem, räägivad, et esimest korda kõik ütlevad ühtmoodi, et ebaseaduslik ränne ja ränderelva kasutamine, selle osas on nii Põhja- kui Lõuna-Euroopa ühtäkki ühes kohas ja solidaarsed,» rääkis Michal.
Lisaks üleskutsele blokeerida ebaseaduslik migratsioon kogu Euroopa maailmajaos tulid põhjalikult jutuks hübriidrünnakud Poola ja Leedu piiridele. «[Poola peaminister] Donald Tusk ütles selgelt, et sõnast «hübriidsõda» tuleb «hübriid» maha tõmmata,» rääkis Reinsalu. «Neil on 10 000 sõdurit ja politseinikku iga päev rünnakuid tagasi löömas. Sel aastal on registreeritud 30 000 üksikrünnaku juhtu.»
Reinsalu sõnul soovitas Tusk põhimõtet, et kui hübriidrünnakuga saabunu jõuab ELi territooriumile, puuduksid tal isegi teoreetilised õigused varjupaiga palumiseks.
«Tuski appihüüe oli selline: poola ühiskond on nõutuses, tundub, et kogu reaktsioon Poola-Valgevene piiril käivale sõjale on see, et suletakse hoopis Poola-Saksa piir,» kõneles Reinsalu.
Isamaa esindaja kirjeldusel möönis ka von der Leyen, kes muidu oli migratsiooni puudutavas ettevaatlikum, et Poola ja Leedu piiridel toimuvat tuleks kasutada spetsiifilise juhtumina, kuna seal on rände korraldajana olemas n-ö riiklik osaleja – Valgevene, kes seda migratsiooni korraldab.
Itaalia-Albaania lepingut keegi ei kritiseerinud, ma arvan, et sellest kujuneb teedrajav mudel.
Isamaa esimees Urmas Reinsalu
Reinsalu kinnitusel rääkisid EPP liidrid isekeskis Itaalia algatusest, mille käigus saadetakse nende riiki saabunud varjupaigataotlejad ajaks, kui nad asüüliavalduse vastust ootavad, Albaaniasse. Tema sõnul hukkamõistu seal polnud.
«Ma näen, et EPP poolt on hakanud toimuma selge psühholoogiline paradigmamuutus. Pole veel teada, kuhu ta jõuab praktilise rakendamise mõttes, aga nõudmine on selgelt olemas. Praegused lahendused on poollahendused,» leidis Reinsalu. «Itaalia-Albaania lepingut keegi ei kritiseerinud, ma arvan, et sellest kujuneb teedrajav mudel.»
«Omakorda arutati ka mõtet, kuidas survestada kolmandaid riike, kes piirnevad ELiga, et nad deklareeriksid ebaseaduslikke migrante oma territooriumil ja hakkaksid neid tagasi saatma, et ehitada eelvall,» lisas Reinsalu.
Häda Leedu ja Poola piiril kinnitab ka ELi piirivalveagentuuri Frontex ametlik statistika. Selle järgi on tänavu jaanuarist septembrini ühenduse piiridelt tabatud illegaalsete migrantide arv võrreldes mullu sama ajaga langenud 42 protsenti, eriti suur ehk 64-protsendiline langus on nn Vahemere keskteel ehk põhimõtteliselt Liibüast Itaaliasse. Valgevene kaudu Lätist, Leedust ja Poolast Euroopasse tungijate arv kasvas aga rekordilised 192 protsenti.