NYT: Ameerika poliitika on sisenenud alalisse patiseisu

Kamala Harrise toetusmeeleavaldus Cummingsi linnas Georgia osariigis 15. oktoobril. Foto: Megan Varner / Getty Images / AFP / Scanpix

Kaks asja tekitavad minus nende valimiste puhul hämmeldust. Esiteks, miks on arvamusküsitlused nii muutumatud? Juuni keskpaigas oli rebimine president Joe Bideni ja Donald Trumpi vahel tasavägine. Sellest ajast alates on toimunud ridamisi suuri sündmusi, kuid valimiskonkurents on endiselt põhimõtteliselt samasugune nagu juunis. See algas peaaegu viigist ja on muutunud ainult tasavägisemaks.

Teoreetiliselt elame riigis, kus suur osa valijaid on sõltumatud. Võiks arvata, et nad ka käituvad sõltumatult ja sündmused mõjutavad nende otsuseid. Aga ei. Tänapäeval liiguvad arvamusküsitlused vaevumärgatavalt.

Teine asi, mis mind hämmastab – miks on poliitiline vahekord olnud juba aastakümne vältel 50–50? Meil on toimunud suuri muutusi valijaskonnas, kõrgharidusega valijad on liikunud vasakule ja madalama haridustasemega valijad paremale. Aga ikkagi on kaks parteid peaaegu võrdsed.