ANALÜÜS ⟩ Kas Ukraina rahuplaan muutub uueks Müncheniks?

Volodõmõr Zelenskõi võiduplaan. Illustratsioon: Artur Kuus

Ukraina sõja lõpetamise rahuplaanid ei saa muutuda uueks Müncheniks, umbes nii võiks kokku võtta Eesti välispoliitika tegijate vaate «rahumarssimisele», mis Ukraina ümber üha hoogsamalt käib. Kui hetkel pole uus München veel mingi konkreetne plaan, siis võidakse sellesse sisse jalutada lausa kogemata, isegi Ukraina ise võib sisse komistada.

Ukraina jaoks oleks see halb või potentsiaalselt lausa katastroofiline. Sama halb või potentsiaalselt katastroofiline oleks stsenaarium ka Eesti ja laiemalt Ida-Euroopa riikide jaoks. «Putin pole oma eesmärke muutnud. Ta tahab saada tervet Ukrainat ja muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri,» hoiatab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Hetkeseisuga eksisteerib Ukraina sõja lõpetamiseks kaks konkureerivat «ametlikku» rahuplaani ja rida pudinaid, see tähendab initsiatiive ja initsiatiivikesi, ideevälgatusi ja üksikuid lauseid. Esimene rahuplaan on Ukraina enda oma, mille formuleeris Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi juba 2022. aasta lõpus kümne punkti kujul. «Ainus rahuplaan, mida meie hetkel aktsepteerime, on Ukraina oma,» ütles Eesti president Alar Karis Politicole antud intervjuus selle aasta septembris. Põhimõtteliselt kordas Karis üle Eesti ametliku positsiooni ja üldistades võib öelda, et see on ka lääne kui terviku seisukoht.