Europarlamendi meediaauhinna pälvis uurimus üle 50 000 kadunuks jäänud lapspõgenikust

Lapsmigrant päästepaadil rahvusvahelistes vetes Lampedusast lõunas. Foto: Juan Medina / Reuters / Scanpix

Euroopa Parlamendis kuulutati välja tänavuse Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhinna laureaat – selleks sai rahvusvaheline ajakirjanike meeskond Lost in Europe, kes uuris Euroopas teadmata kadunuks jäänud lapsmigrante.

Preemia pälvinud uurimises osalesid ajakirjanikud väljaannetest De Standaard (Belgia), Small Stream Media (Holland), RBB (Saksamaa), Knack (Belgia), ANSA (Itaalia), Domani (Itaalia), CNN (Suurbritannia/USA), VRT (Belgia), Εfimerida ton Syntakton (Kreeka), The Journal (Iirimaa), Tagesschau (Saksamaa) ja NRC (Holland).

Ajakirjandusliku uurimuse käigus paljastati, et aastatel 2021–2023 jäi pärast Euroopasse saabumist teadmata kadunuks 51 433 last. Samas mööndi, et arv võib olla palju suurem, kuna kadunud ja ilma saatjata alaealiste kohta küsiti infot 31 riigist – sealhulgas väljaspool Euroopa Liitu Norrast, Ühendkuningriigist, Šveitsist ja Moldovast –, ent vaid 20 riiki andsid ametliku vastuse ning vaid 13 esitasid andmed. Mitu riiki, nagu Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Ungari, jätsid sootuks vastamata.

«Asjaolu, et me ei tea, kus nii paljud lapsed on ja kuidas neil läheb, peaks meid Hollandis muretsema panema. Laste kaitsmine peab olema kõrgeim prioriteet. Euroopa riigid ei ole ikka veel suutnud seda kaitset tagada,» märkis Hollandi riiklik inimkaubanduse ja lastevastase seksuaalvägivalla raportöör Conny Rijken väljaandele VersPers.

Suurimast arvust teadmata kadunuks jäänud migrantidest teatas Itaalia – seal on kolme aasta jooksul kadunud 22 899 last, järgnevad Austria (20 077), Belgia (2241), Saksamaa (2005) ja Šveits (1226). Eesti esitatud andmetel ei ole uuritud kolme aasta jooksul jäänud teadmata kadunuks ühtegi alaealist migranti.

Ühenduse Missing Children Europe peasekretär Aagje Ieven märkis, et teadmata kadunuks jäänud migrantide saatus on muret tekitav. «Neil on kõrgem risk sattuda kaubitsejate sihtmärgiks, kui salakaubitsejad juba ei ole neid võlgade tasumiseks ära kasutanud või hoitakse nende lähedasi või nende passe enda käes,» ütles Ieven, lisades, et osa lapsmigrante võib olla sattunud ka seksitööstusesse. 

Osa on kadunud vabatahtlikult, kuna nad ei usalda ametivõime või põgenevad ebaturvaliste vastuvõtutingimuste tõttu. Paljud liiguvad edasi teistesse riikidesse oma lähedaste või sõprade juurde, ent jätavad end registreerimata, ütles Ieven.

Ligikaudu 19 250 kadunud migranti arvatakse olevat pärit Afganistanist, kust inimesed põgenesid Talibani võimuletuleku ja Ameerika Ühendriikide ning NATO vägede väljatõmbumise järel 2021. aasta augustis.

Euroopa Komisjoni sisevolinik Ylva Johansson tunnistas uurimise järel puudusi migratsioonipoliitikas. «Ma ei saa neid numbreid kinnitada, aga ma saan kindlusega öelda, et meil on katkine migratsioonisüsteem, mida me nüüd uue migratsiooni- ja asüülileppega parandame. Seda on väga vaja ja eriti lastele; me tugevdame laste, eriti saatjata alaealiste kaitsmist, aga ka registreerimist,» märkis Johansson Hollandi väljaandele VersPers.

Daphne Caruana Galizia nimeline meediaauhind

Daphne Caruana Galizia auhinnaga tunnustatakse igal aastal väljapaistvat ajakirjandust, mis edendab ja kaitseb ELi põhiväärtusi. Tänavu esitati auhinnale enam kui 300 tööd, finaali jõudis neist 13 -  nende hulgas oli ka Delfi uuriva toimetuse artikliseeria «Kremli lekked».

Võidutöö valis välja sõltumatu žürii, kuhu kuuluvad 27 ELi riigi ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna esindajad ning Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni esindaja. Võidutöö pälvis 20 000 eurot auhinnaraha.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola rõhutas auhinna üleandmise tseremoonial ajakirjandusvabaduse tähtsust. «Daphne Caruana Galizia võitlusvaim elab edasi nende ajakirjanike töös, kes otsivad tõde ja keelduvad vaikimast isegi ähvarduste kiuste,» lausus Metsola.

«Ajakirjandusvabadus on püha. Daphne tapeti seitse aastat tagasi. Me ei ole teda unustanud ning temanimelise ajakirjandusauhinna väljaandmisega näitab parlament, et peab ELi põhiväärtusi äärmiselt tähtsaks.»

Daphne Caruana Galizia oli Malta ajakirjanik, blogija ja korruptsioonivastase võitluse aktivist, kes uuris korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevust, kodakondsuse müüki, aga ka Malta valitsuse seotust Panama paberite skandaaliga. Caruana Galizia hukkus 16. oktoobril 2017 autopommi plahvatuses.

Allikas: Euroopa Parlament