KOMMENTAAR ⟩ Hulk põhjuseid, miks Gruusia Unistus ei saa ausalt valimisi võita

Gruusia Unistuse asutaja Bidzina Ivanišvili (esiplaanil paremal) ja peaminister Irakli Kobahhidze (esiplaanil vasakul) 23. oktoobril kampaaniaüritusel Thbilisis. Foto: GIORGI ARJEVANIDZE/AFP/Scanpix

Endine Gruusia Unistuse peaminister Giorgi Gahharia, kes nüüd pürgib parlamenti oma endise kodupartei oponendina, püstitas valgustava küsimuse. Kas te teate kedagi, kes varem pole Gruusia Unistuse poolt kunagi hääletanud, aga kavatseb seda teha 26. oktoobri valimistel?

Asi pole üksnes selles, et niisugust inimest on Gruusias raske teoreetiliseltki ette kujutada, vaid veel enam selles, et on palju näiteid varem Gruusia Unistusega seotud inimestest, kes praegu kutsuvad tegema teist valikut.

Kõigepealt muidugi seesama Gahharia, kes lahkus peaministri kohalt 2021. aastal, väljendades mittenõustumist opositsioonijuhi vahistamisega. Nüüd on Gahharial oma partei.

Lisaks on metamorfoosi läbi teinud president Salome Zurabišvili, kes valiti 2018. aastal riigipeaks Gruusia Unistuse toetusega. Nüüd on peatselt ametist lahkuvast Zurabišvilist kujunenud vaat et euroopameelse opositsiooni peakoordinaator.

Samuti on hulk väiksema mõjuga lahkujaid. Need on kõik need, kes pole rahul Gruusia praeguse valitsuse kursiga.

Paistab, et Gruusia Unistuse asutaja ja «omanik» oligarh Bidzina Ivanišvili on endale mitme asjaga näppu lõiganud. Kevadel protestide kiuste läbi surutud nn vene seadus ja mitmed avaldused – näiteks et Gruusia peab Venemaa ees vabandust paluma 2008. aasta sõja eest – häälestavad grusiine tema vastu.