AK ⟩ Läti algkoolist kaovad nutitelefonid, ette on pandud lühem suvevaheaeg

Ukraina sõda, Venemaa kuriteod Ukrainas ning Ukraina kultuur laiemalt on Läti avalikkuse tähelepanu all, pildil ukraina rahvarõivaste päeva osalised Riias 18. mail. Foto: Zane Bitere/LETA/Scanpix

Lisaks Ukrainas toimuvale sõjale on Läti avalikkuse tähelepanu all eelarvekõnelused seimis, Rail Balticu saaga, plaan lühendada koolilaste suvevaheaega ning otsus keelata noorematel kui seitsmenda klassi õpilastel kasutada koolis nutiseadmeid järgmise aasta 1. septembrist.

Kümme aastat tagasi Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu muudab ka eurooplaste elu, näiteks Läti toetab aastatel 2022–2024 Ukrainat 219,6 miljoni euroga, millest 70 miljonit on ette nähtud 2024. aastaks. Balti ja Põhjala riigid koos Poolaga on suurimad Ukrainale sõjalise abi andjad elaniku kohta. Läti sõjalise abi suurus laiaulatusliku sõja algusest peale on üks protsent SKTst ehk 392 miljonit eurot.

Läti valitsuse liikmed kuulasid 22. oktoobril siseministeeriumi aruannet Ukraina tsiviilelanike abistamisest Lätis. Praegu on Läti elanikeregistris 46 512 Ukraina kodanikku, kellel on ajutine põgenikustaatus, nendest 61 protsenti on naised ja 39 protsenti mehed. Sõja algusest saadik on migratsiooniamet väljastanud 67 971 elamisluba, mille uuendamine käib ilma eriliste tõrgeteta.